Pubi Wesenbergh

Kuna meie tavaline kohvitamiskoht oli parajasti broneeritud, siis pidime traditsioone murdma ja Rakveres uue istumiskoha leidma. Astusime Wesenberghi sisse reedel kella viie paiku, peale meie olid majas ainult teenindajad, aga meil on andmeid, et õhtuti käib seal päris aktiivne tegevus. Pärastlõunal on see igatahes väga vaikne koht, kus istuda ja kohvitada. 
Teenindus oli äärmiselt sõbralik ja tähelepanelik. Pole eestlasena peaaegu harjunudki sellise asjaga, et sinu eest  nii hästi hoolitsetakse :) Kõik käis kärmelt ja viisakuste saatel. Meile meeldis! 
Toidud olid lihtsad ja menüü lühike ja konkreetne. Tomati-kanasupp oli igatahes nii terav, et ma olin päris tänulik, et ma sinna kõrvale pool liitrit vett võtsin. Ma olin pooleldi imestunud, et mu hingeõhk ei leegitsenud :D Ma tellisin magustoidu ka, väga mõnus brownie oli, aga millegipärast ma olen foto sellest kuhugi ära kaotanud ja teile seda presenteerida ei saa... Hmmh. Minu kaaslase lõhe erilist muljet ei jätnud, tema arvas, et teist korda ta sama toitu ei telliks. Mina läheksin desserdi nimel vist tagasi küll, aga toda krehvtist tomatisuppi soovitan ma küll tellida ainult neil, kes tõeliselt teravate elamuste peal väljas on. Ma isegi vaatasin, et laual on pipraveski täitsa olemas, äkki paneks köögis korraga vähem vürtsi supi sisse, ma saaksin ju lauas ise juurde uhada seda, kui ma tahaksin...
Mulle Wesenbergh meeldib. Mulle meeldib sisekujundis ja asukoht. Ja nende armas teenindaja, kelle nime ma kahjuks ei märganud välja uurida... Teda kiidaks küll! Nii püüdlikku ja tähelepanelikku teenindust ei kohta just tihti. Ma loodan, et teda hinnatakse vääriliselt! Ainus, mis mulle väga ei istunud, oli nende muusikavalik, mis ümbruse ja õhustikuga väga kokku ei hakka. Ootaks esmapilgul rohkem mingit jazzilikku õi bluesilikku muusikat, aga neil tuleb ikka päris kodukootud umpa-umpat. Ma nende asemel tegeleksin selle osaga, seal oleks tegemist veel küll. 
Üldiselt tulime me ära täis kõhtude ja rõõmsa meelega. Minul kulus näiteks supi-kohvi-vee-magustoidu kombo peale 12 eurot kopikatega. Mitte midagi šokeerivat, kuigi Rakveres saaks ka odavamalt. Samas ikkagi praktiliselt hotelli lobby baar, mille puhul pole veits soolasemad hinnad imekspandavad. 
Väga lühike ja lööv koduleht on neil ka. Selle leiab SIIT. 

Hindeid andsime me nii: 

                                    Arbuusisuhkur                  Hermione
Interjöör                             9/10                                6/10
Toit                                     6/10                                7/10
Teenindus                        10/10                               9/10

Keskmine hinne Wesenberghi pubile meilt 7.8 punkti kümnest võimalikust. Teenindus annab ikka palju juurde ja silub kõik muud pisivead! Võtke õppust, teenindusasutused!

 

 

Sweet Rosie

Saabusime sellesse... Sõnulseletamatusse toitlustusasutusse laupäevasel pärastlõunal. Väljast jätab Sweet Rosie tõeliselt toreda mulje. Üsna stiilipuhas iiri pubi. Muidugi: üldjoontes oleks ta ilmselt efektsem ja asjalikum pubina. Tuleks sõpradega õhtul, istuks leti äärde pukile ja luristaks tumedat õlut. Ilmselt oleksin ma sellist kogemust oluliselt rohkem nautinud. Ausalt. Minge Sweet Rosiesse jooma. Ärge söögiga vaevuge. See õnnemäng ei tasu ära. 
Aga kõigest järjekorras: teenindus oli üsna sujuv ja ladus. Ehk veidi kaua venitati käikude vahel mustade nõude koristamisega, aga ei midagi hullu. Menüü oli pikk ja põhjalik, tüüpilist pubitoitu täis, aga kahtlemata toitev. Tellisime ahjulõhe juurviljawokiga ning sea ja seened. Magustoiduks creme brule ja jäätisekokteili. 
Praadide ooteaeg oli üllatavalt pikk. Või olid meie kõhud üllatavalt tühjad. Igatahes oli lõpuks mulje, et kõigil on juba toidud käes, aga meil ikka veel pole... Kui praed lõpuks saabusid, siis olid tulemused vastandlikud. Minu lauanaabri ahjulõhe oli tõesti õrn ja maitsev, kartulipUDRU (just selline oli kirjapilt menüüs) jättis värske mulje. Ta oli tõesti päris rahul. Ja mina olin tõesti päris kade, sest minu siga seentega oli lihtsalt kurb. Kartulipudru (ma vihastan juba selle kirjapildi pärast, ausalt) oli mikros soojendatud ja koorikuks kuivanud. Sealiha oli taaskord Eesti söögikohtadele kohaselt lõigatud paberõhukeseks ja lisaks veel õhemaks haamerdatud. Ja siis oli kokk seda vaest lihaviilakat veel tõelise vihaga kuumutanud. Ma ei saa aru, mis allergia on toidukohtadel normaalsete lihatükkide vastu, mille küspsustastme suhtes ka klient kaasa saaks rääkida. 
Põnevam osa saabus koos magustoiduga. Jäätisekokteil oli aus, isegi kui tiba vesine. Aga sellist creme bruleed nagu täna, ei ole ma mitte kusagil saanud. Ma ei tea, kas ma olen terve elu selle desserdi põhimõttest valesti aru saanud, ja ta peabki selline võine ja kleepuv ja kõva olema aga... Kui seda maagilist magustoitu lusikale võtta ja lusikat raputada, siis see maha ei kukkunud. Toidusõjas üsna kasutu kraam :D Kokkuvõttes leppisime me kokku, et see creme brulle oli praktiliselt Voimix suhkrukoorikuga :D
Neil on koduleht ka:  http://sweetrosie.eu/pub/

Meie panime punkte nii: 

                                     Arbuusisuhkur                 Hambahaldjas
Interjöör                              8/10                                   9/10
Toit                                      5/10                                   7/10
Teenindus                          6/10                                    7/10

Keskmine hinne Sweet Rosiele 7 kümnest.

Ahjulõhe juurviljawokiga 7.90

Siga ja seened 6.90

Creme Brule 3.00

Jäätisekokteil 2.60