Slaavi köök - 12 kuud

Käisime täna Rakvere oma vene restoranis. Kõhud olid päris korralikult tühjad, varasem luure andis põhjust kõrgeteks lootusteks. Noohhh, muljeid oli seinast seina. 
Saabusime kella kolme ajal, peale meie oli restoranis veel paar laudkonda, üsna mõnus ja rahulik. Armas oli, et meid kohe saabumisel tervitati ning menüüd tulid ka jalamaid. Valik oli asjalik, hinnad väga-väga mõistlikud. See tähendab siis seda, et need olid üllatavalt odavad :D
Mina tellisin potiroa sealiha ja metsaseentega, minu kaaslane aga seljanka ja pelmeenid. Kummalegi üks keefir ka. Ma tunnistan, et kuna ma eelrooga ei tellinud, oli leivakorvi sisu minu jaoks suur pettumus: kahvel ja nuga, mida meil kummalgi vaja ei läinud, ja neli viilu poolkõva leiba. Meh. 
Esimesena saabus lauda seljanka. Mõnusalt tummine supp, lusikas oleks ilmselt püsti jäänud sellesse, kui sel oleks aega olnud paigal seista :D Minu kaaslase jaoks veidi liiga piprane, aga minu jaoks oli see täi-es-ti ideaalne. Krehvtine ja paks ja toitev. Muidugi kuulsin ma, et seljankas ei tohiks tegelikult kartulit üldse olla, seega oli see natuke nagu petu-seljanka.
Keedetud pelmeenid ulpisid meie üllatuseks leemes ja nägid välja nagu pelmeenisupp. Aga olgu kohe ka öeldud: leem oli väga maitsev olnud, pelmeenid olid kohapeal valmistatud ja kuigi mu õrna maitsemeelega kaaslane kurtis soola liigkasutuse üle, jäi ta kokkuvõttes oma toiduga rahule. 
Minu potiroog saabus lauda lausa särisevana, see oli külluslik, seenene, juustune ja toitev. Ma oleksin ehk natuke rohkem... Niiskust tahtnud :D Kartul-porgand olid üsna kuivad ja oleksid vajanud mingit kastet või efektiivsemat jooki kui keefir. Aga ma ei kurda, kõhu sai täis küll. 
Just siis, kui me arutasime, kas me tahame magustoitu ka, ja kas see magustoit võiks olla vareenikud, saabus teenindaja ning viskas meid arvega. Üsna piltlikult. Kui sa tavaliselt ootaksid, et teenindaja tuleb, koristab nõud, küsib, kuidas maitses... Ja ehk pakub midagi veel, siis tema pillas sõnatult meie arve laua keskele ning läks koristama. 
Me ausalt arvasime, et sulgemisaeg on käes, kuigi oli reedene päev ja kell oli neli. Kui kõik laudkonnad vaikselt lahkuvad ja teenindaja harjaga su jalgealust pühib, tekivad sul paratamatult kahtlused. Tegelikult nad ilmselt ikka ei sulgenud. Või ma ei tea ka, vareenikuid me nii asjalikult nühkivalt-pühkivalt teenindajalt küsima ei hakanud, maksime oma arve ja ei jäänud ootama, millal ta tolmuluua ja des-vahendid välja otsib. 
Kokkuvõtteks: päris kena väike koht Rakvere kesklinnas. Hinnad on enam kui taskukohased, meie arve oli kahe peale kokku 13 eurot ja mingid jubinad. Not bad. 

Meie hinnang sellele restoranile on järgmine: 

                                       Arbuusisuhkur                  Pirbir
Interjöör                             6/10                                5/10                     
Toit                                      8/10                                7/10
Teenindus                           6/10                               6/10

Keskmiseks seega 6.3 punkti. Nagu ma ütlesin: not bad.

Vassilissa

Käisime seal kolmekesi eile, 17.09.2012
Aeg oli selline õhtune, kell võis seitse umbes olla, koht ise üsna tühi. Paar klienditeenindajat lippas ringi, aga nende väärtuslikku aega oli päris keeruline saada. Istusime ikka head viis minutit lauas enne kui meile menüüd toodi. Ja siis veel kümmekond minutit enne kui tellimus võeti. Ja enne eelroogi ootasime ühtekokku vist oma 35 minutit, mis meie tühjade kõhtude jaoks lausa piin oli. Keset restorani oli küll kaetud üks pikk peolaud ja peale meie oli veel paar-kolm väiksemat laudkonda ka, aga sellist metsikut viivitust ei selgitanud seegi. See restoranikogemus kujunes tubli 2,5 tunni pikkuseks, sinna sisse siis eelroad, praed ja magustoidud. Maksma lippasimegi lõpuks letti, sest meie restoranibande kolmas liige ei mallanud enam kojuminekut ära oodata. Kõige nõrgem koht oligi teenindus. Muudkui istu ja oota, oota jooke, oota toitu, oota, et keegi räpased nõud laualt ära koristaks... Vahepeal liipas teenindaja lauast mööda, võttis suvalise supikausi kaasa, aga ülejäänud laudkond istus oma mustade nõude taga edasi... Kuidagi hajevil ja aeglane oli kogu värk seal. See sai ka külalisteraamatusse õhtu lõpus kirja pandud :) 
Iseenesest oli täitsa kena koht, kuigi mina võrdlesin seda pidevalt mõttes oma kunagise lemmiku, restoran Rasputiniga ja pidevalt pidin ohates tunnistama, et see aastatetagune lemmik jättis ikka parema mulje. 
Minu õhtu tipphetk saabus kahtlemata koos supiga, milleks oli selline koorene seenesupp ja oleks mu õhtu ainult selle taldrikuga piirdunud, oleksin ma olnud helges taevas. Absoluutne maitseelamus! Ma pole vist kunagi nii head suppi saanud, kui see oli. Seenene, koorene, tagasihoidlikult maitsestatud, et tõelised tähed saaksid särada... Ma armastasin kõike selle supi juures. 
Karbonaad, mille ma sain, oleks võinud see-eest olla natuke rohkem maitsestatud ja natuke vähem läbiküpsenud. Ilmselt minu viga ka, et ma ei maininud tellides, et ma sellist roosakat liha armastan, aga noh... No ega ta halb ka polnud. 
Toit oli üldse selline keskmine. Peale seenesupi oli kõik selline tugev keskmine, kõhu sai täis ja jalutuskäik läbi Tartu õhtu lõpuks kulus päris ära. Me kõik tellisime eelroa, prae ja magustoidu, mina ja L. ka tilgakese alkoholi. Keskmine kulu näkku 16 eurot. 
Netist saab neid kaeda aadressil  http://www.vassilissa.eu/

Ja meie punktid: 

                                 Arbuusisuhkur                    Lothleg
Interjöör                          6/10                                7/10
Toit                                   7/10                                7/10
Teenindus                        4/10                                3/10

Mis teeb keskmiseks skooriks  5.7/10

Interjöör

Heeringasalat

Koorene seenesupp aka õhtunael

Pliinid seene tartari, sibula ja hapukoorega

Koorene pajaroog

Rohke juustuga, nagu näha

Karbonaad

Pavlova

Majakook vaniljekastmega