Vilde lokaal

Me olime ühel mõnusal reedesel päeval Tartut avastamas, mängisime turiste, jalutasime muuseumides ning imetlesime planetaariumit AHAA keskuses. Kui aeg juba lõunas oli, meil pikk hommik selja taga, siis liikusid mõtted vaikselt toidule. Mingit suurt eelnevat uurimistööd me läbi polnud viinud, eeldasime, et Tartu kesklinnas ilma mõnele toidukohale komistamata liikuda ei saagi. Mõneti oli meil õigus, aga paar valestarti oli ka. Midagi vürtsikat nagu ei tahtnud, seega jäid ära igasugused idamaised söögikohad. Samas soovisime sooja toitu, seega jäid ära kohvikud, mis pakkusid ainult salatipokaale ja koogikesi. Nii me siis lonkisime ja mõtlesime ja valisime... Ning kuna me kusagilt valesti ära keerasime ning Wernerit üles ei leidnud, lõpetasime me Vildes. Ka kena ja legendaarne Tartu söögikoht :) 
Kartes, et tervisekohvik meie tühjade kõhtude jaoks ehk liiga tervislik on, ronisime me teisele korrusele ning istusime maha Vilde lokaalis. Kuna me jõudsime enne kella kolme, siis saime valida vaid päevapakkumiste vahelt, mis oli okei, aga pikemast menüüst me aimu ei saanud. Tuleb kunagi tagasi minna. Niisiis, võtke seda väikest arvustust terakese soolaga, me ei süüvinud ehk nii sügavale, kui võinuks :)
Esimesena üllatas kohe see, et laual oli kann marjaveega. Mitte just paljud söögikohad Eestis ei praktiseeri sellist tasuta vee pakkumist. Väga kena väike žest, mis positiivse esmamulje tekitas. Teenindus rikkus natuke seda positiivset esmamuljet. Ma ei ole vist oma elus minimalistlikumat teenindust kohanud :D No tõesti, selle tunnikese jooksul, mis me seal istusime, kuulsime me teenindajalt kokku ehk kümme sõna. Nii vähe, kui absoluutselt hädavajalik. 
Päevapakkumiste menüü oli samuti lühike ja lööv: valida oli tatraga pikkpoiss, maitseriisiga hakkliharull või kalasupp. Ja magustoiduks karamellirull. Me võtsime praed, sest kõhud olid tõesti päris tühjad. Ja magustoidud ka, sest hinnad olid lihtsalt nii meeldivad, et oleks patt olnud seda kasutamata jätta. Me saime kolmekesi söönuks umbes viieteist euro eest. 
Praed olid lihtsad ja maitsvad. Selline mõnus soe kõhutäis, mis maitses väga hästi. Minu riis oli kohati küll päris kõva, mõned terad tundusid täitsa keetmata. Magustoit oli kerge üllatus, sest karamellirulli kujutasime me mõneti teistmoodi ette. Enda viga muidugi, et me ei uurinud, mida see endast täpselt kujutab. Millegipärast ei löönud nime lugedes esimesena ette pärmi-lehttaignast kukkel, millel veidike pruunikat pastat sees. Ja kummalisel kombel toodi see koos kahvliga... Ja törtsu maasika toormoosiga. Sellise kõvemat sorti koorikuga küpsetise söömine kahvliga on omamoodi kunsttükk. 
Kokkuvõttes said kõhud täis, meel oli hea, arve tuli soodne, ja meil on plaanis kunagi ka õhtupoolikusel ajal Vildest läbi käia, et täispikk menüü üle vaadata. Soovitame küll. Esialgu vähemalt lõunakohana, sest hinna-kvaliteedi suhe oli suurepärane. 
Neil on koduleht ka. Ja seal on jooksvalt näha ka päevapakkumised, kui teil huvi peaks olema :) Kodulehe leiate SIIT.

Punkte andsime me nii: 

                          Arbuusisuhkur            Tupsu          Hermione
Interjöör                    8/10                      8/10              10/10
Toit                            7/10                      7/10                7/10
Teenindus                5/10                      6/10                5/10

Keskmiseks hindeks Vilde lokaali päevapakkumiste osale seega ümmargune 7 punkti kümnest. Meie soovitame. Minge lõunale!

Meat Market

Kuhu minna Tartus, kui tähistamist vajab üks sünnipäev, aga kõht on ka kenakesti tühi, tahaks tunda end peenelt, aga mitte maksta poolt kuupalka miksroskoopilise tükikese Foie Gras' eest? No meie valisime Meat Marketi. And here's how it went: 
Mul oli millegipärast meeles, et see söögikoht asub Raekoja Platsi ääres. Seega, oli meil paar minutit segadust ja muret ning mobiilset guugeldamist. Aga kätte leidsime. Ega ta tõesti kaugel ka ei olnud. Otse Tsink Plekk Pange vastas, Küütri tänaval. Mõnus vaikne, aga lihtsasti ligipääsetav koht. 
Minu esmamulje oli automaatselt suurepärane, sest kui me sisse astusime, ootas meid peaaegu uksel kelner koos kahe väga hõrgutava välimusega joogiga. Kahjuks need siiski ei olnud meile. Aga esmamulje oli selleks ajaks juba loodud :D 
Ma kujutasin iseenesest seda kohta kuidagi suuremana ette. Vist sellepärast, et nimes on sõna market ja turud on alati suured kohad. Istuma pandi meid otse akna alla, mis oli nunnu. Lauda, mis oli sellise suurusega, et üksinda oleks selle taga mugavam olnud, ja toolidele, mis olid plastikust. See polnud väga nunnu. Midagi ei juhtunud, aga mina näiteks ei julgenud end liiga palju liigutada. Teate küll, plastik ei ole alati kõige usaldusväärsem. 
Menüü oli asjalik, kuigi minu kujutluses oleks võinud erinevaid liha- ja grilliroogi isegi rohkem olla. Kui juba Meat Market, olgu siis ikka suurelt ja selgelt! Valimine oli kõigest hoolimata keeruline: kas veis või lammas? Kana või part? Kas lambašašlõkk maitseb ikka korralikult ja kasukaselt, või on see rohkem äädikamarinaadi-maitseline? Ja nii edasi. Võtsime pardi ja lamba, kumbki magustoidu ka. 
Alguses oli juttu nii palju, et ei pannud tähelegi aja möödumist. Lõpuks hakkas pilk aina enam kööiuksele liikuma. Kas juba..? Ma ei ütleks, et ooteaeg meeletult pikk oli, kella unustasin ma ka vaadata, aga natuke rahutuks tegi küll. Samas, ma olin ka üsna näljane. Ja ega grill ei ole midagi, mida tagant saab kiirustada :) 
Kui toit saabus, oli see igal juhul ootamist väärt. Ideaalselt küpsetatud, mõnusalt maitsestatud, mahlane ja suussulav... Ma jäin igati rahule oma valikuga. Leeni kiitis muidugi omakorda parti, mis oli samuti imehea olnud, kuigi pool taldrikut oli täis suuri salatilehti, mis natuke müstiliseks kogu selle kompositsiooni tegid. 
Magustoitudeks olid meil Creme Brulee ja Tiramisu, mis mõlemad väga head olid. Üldse, pean ma tunnistama, läheb kogu see kiitmine siin igavaks juba. Aga kritiseerida ka väga midagi ei oska. Kõik oli maitsev, teenindus oli sõbralik, käidi isegi keset einet uurimas, kas kõik on hea. Kui mul suu parajasti pungil lammast täis poleks olnud, oleksin ma ilmselt ka midagi asjalikku suutnud vastata :D 
Poolteist tundi veetsime efektiivselt ära, kummalgi läks pea 20 eurot selle eine peale, aga sünnipäev sai mõnusas õhkkonnas tähistatud ja kurta pole midagi. Kui lihaisu peal on ja te parajasti Tartus asute, siis astuge aga lihaturule sisse. Hinnad on meiesugustele noortele ehk tiba soolased, aga selle raha eest saab ka väga head taset nautida. Kokteile on neil menüüd ka päris mitut erinevat sorti, nendeni me eile kahjuks ei jõudnudki. Mina olin nimelt roolis ja Leeni usaldab ainult seda alkoholi, mis on pruulikojast läbi käinud :D 

Arve tuli meil kahe peale kokku 36 eurot, punktid jagasime aga selliselt: 


                                  Arbuusisuhkur                      Lothleg
Interjöör                             8/10                                9/10                     
Toit                                   10/10                               9/10
Teenindus                          9/10                                9/10

Keskmine hinne seega täpselt 9 punkti. Meile meeldis! 

Lambašašlõkk kartulilootsikutega (13.-)

Pardi confit (9,5.-)

Tiramisu hoidis (4,5.-)

Creme brulee (4.-)

Sumin

Ma pean alustama ülestunnistusega, et meie restohuntide tiim saabus Suminasse tiba ettevalmistamata. Sest kohe selgus, et iga hetk on seal algamas mälumängu turniir, millest meil tegelikult polnud kavatsustki osa võtta. Kui me saabusime, siis kohti veel jagus, aga juba minutitega olid lauad täis tõsiseid mälumängureid. Ka meile pakuti võimalust osaleda, aga me olime liiga näljased, et mõelda. Kaasamängisime mõttes siiski ja kogusime mõned mõttelised punktidki. 
Aga kohast endast. Asukoht on kena, koht ise jätab vägagi viisaka ja ilusa mulje. Pikad valged kardinad, pehmed sohvad, armas ja lihtne interjöör. Söömiselt tähelepanu just kõrvale ei juhtinud. 
Teenindajaid sebis leti taga neli või viis, kõik olid sellised noored ja ilusad, aga üsna paanikas ilmetega ja terve nende kablutamine jättis üsna kaootilise mulje. Meie lauast käis ühtekokku läbi kolm teenindajat, esimene tõi menüüd, teine võttis tellimuse, kolmas käis nõusid koristamas ja kaks viimast küsisid pidevalt, kas me soovime veel midagi, kuigi meie tellimuses oli päris palju käike. Üsna segane värk. 
Menüüd ootasime umbes viis minutit, võimalust oma soovid valjusti välja öelda ootasime umbes kümme minutit... Ja eelroogi ligi pool tundi. Ooteaeg oli seal küll ulmeline ja nende suur hooplemine kiire teeninduse teemal ajas vahepeal täitsa naerma. Õnneks oli seal see mälumäng, mille jälgimine aitas vahepeal nälga unustada. 
Toit oli üsna seinast seina. Eelroogadeks oli meil kõigil erineva kattega bruschetta, kusjuures mina enda tomati-toorjuustu omalt ei suutnud avastada ühtki silmatorkavat toorjuustukillukest. Veidi basiilikut oleks olnud üsna ideaalne, aga selle peale polnud köögipool vist tulnudki. Peedilehti oli see-eest igal eel- ja pearoal ikka väga silmatorkavat. Meile jäigi häguseks, kas neid sai kusagilt erilise soodukaga või on need lihtsalt koka uusim kinnisidee. 
Pearoaks minule lauda toodud BBQ "Eesti siga" maitses väga äädikaselt, aga oli samas ideaalselt küpsetatud: keskelt just nii mahlane ja roosa nagu mulle meeldib. Lauakaaslase Caesari salat oli aga ilmselt terve liha küpsemise ajal taldrikul vettinud, sest oli üsna nätske ja tuim olnud. 
Magustoiduks toodud koogid... No toorjuustukook, mille ma endale sain, oli üsna kogukas ja kui veidi kummalise maitsega virsikukaste välja arvata, maitses üsna õiglaselt nagu üks keskmine poest soetatud kohupiimakook. Õnneks mitte kuiv, aga samas ka mitte mingi eriline maitseelamus. Koogi kõrval olevad konserveeritud kirsid oleksid vajanud ehk tibakest rummi või midagi muud põnevamat. Lauanaabrite šokolaadikoogid tundusid üllatavalt väikesed, aga uppusid see-eest tõeliselt suurde maasikamoosi merre. 
Maksma jooksime me igatahes letti, sest peale ligi kaht tundi tundus kuidagi eriti õudsena väljavaade veel veerand tundi arvet oodata. Kokkuvõttes... Teenindajad olid ikka väga eksinud ja tekitasid meiesuguses hea isuga hundikestes üsna süüdlasliku enesetunde, kui nad pärast iga käiku küsimas käisid, et kas VEEL midagi või? :D Ohjeedam, lugege oma märkmikku siis või jagage lauad ära, kallid teenindajad! Oli üsna naljakas vaadata küll kõiki neid hirmunult ringisebivaid noori, kellel kõigil nagu mingit selget ülesannet polnudki. 
Noh... Ooteajad olid üle mõistuse ja teenindus oli ülimalt kaheldavad väärtusega, aga samas võib nende plussiks panna täiesti keskmist toitu ja mõistlikkuse piiril balansseerivaid hindu. Noh, et maksad rohkem kui mäkis, aga vähem kui näiteks Tartu Raekoja platsi ümbritsevates kohtades. Keskmiseks kuluks näkku siis 13 eurot kopikatega.

Meie hinnang oli Suminale järgmine: 
                                    Arbuusisuhkur                Lothleg
Interjöör                             8/10                            4/10
Toit                                      7/10                            5/10
Teenindus                           3/10                            2/10

Keskmiseks seega 4.8  

Tomati bruschetta toorjuustu ja salatiga     3.90€

Tuunikala bruchetta toorjuustu ja salatiga     4.60€

Graavlõhe Bruchetta toorjuustu ja salatiga     4.60€

Grillitud BBQ "Eesti siga"     6.90€

Caesari salat kanafileega     4.90€

Koorene küüslaugu-lõhe pasta penne feta juustuga     4.50€

Soe šokolaadikook     3.20€

Toorjuustukook kirsikompoti ja virsikukastmega     2.90€

Taverna

Käisime oma näljastebandega eile esimest oktoobrit tähistamas Tartu pitsa- ja grillrestoranis Taverna. Millegipärast suudavad meie restohundid alati just siis kohale saabuda, kui kõhud lootusetult tühjad on ja seega juhtub vahel suures näljas ületellimist. Nagu seegi kord: saabusime nagu paastulaagrist ja lahkusime ägisedes. 
Üldiselt oleme meiegi siiani sealt ainult pitsasid koju kandnud ja pole menüüle põhjalikumat pilku heitnudki, rahulikust mahaistumisest rääkimata. Seekord võtsime siis kohe rahulikult. Või noh, nii rahulikult kui nälg lubas. Teenindus oli kena ja kepsakas, me polnud veel õieti tagumikke toolile suutnud mahutada, kui menüüd juba lauas olid. Ainus, millele ma mõtlema hakkasin oli, miks Eestis teenindajad menüüd tuues kohe ei küsi, kas ma tahaksin juba alustuseks mingit jooki? Sel ajal, kui ma menüüd siis lappan ja mõtisklen, saaksin oma porterit libistada.. Ideaalis. Ma ei tea, aga pole veel sattunud sellist juhust, kus teenindaja kohe alustuseks midagi juua pakuks. Aga võiks. 
Üldiselt tuli kõik üsna käbedalt lauda, huvitav oli see, et nad kohe nagu ei jõudnud ära oodata, et toit köögist välja saada. Kui viimane inimene lauas veel oma salatit nautis, viidi kiirematel eelroataldrikud nina alt ära ning toodi praed asemele. Ehk oleks võinud ses mõttes isegi tiba vähem kepsakas olla. Oleks jäänud käikude vahel aega ka järele mõelda ja seedida. 
Mingil hetkel soovitaksin ma Tavernal keldrist välja ronida ja oma stuffi uhkelt ja avalikult avalikkuse nina all lehvitada. Ehk: tundsin puudust akendest ja vaatest, kogu see keldri-õhkkond on muidugi lahe, aga päris tore oleks vahepeal aknast linna ja inimesi vaadata. 
Minu teine mure oli pearoaga. Tellisin omale grillitud karbonaadi. Muidugi on osa süüd minul, sest ma tõesti ei öelnud, et eelistan sellist üsna verist liha. Aga ega ei küsitud ka. Ja kui sa tood inimesele põhjalikult läbiküpsenud karbonaadi, siis vaata, et sa tood talle ka söögiriistad, millega sellist lihatükki allutada. Ühesõnaga, nuga ei tahtnud hästi peale pinna kriimustamise midagi teha. Pöörame ikka lihale rohkem tähelepanu! 
Üldiselt oli toit tõesti maitsev ja kaunilt serveeritud. Minu kaaslastele eelroaks toodud Itaalia salatid tundusid tõeliselt värvilised ja põnevad, kuigi ma pole selles toore porgandi värgis eriti kindel. Minu kukeseene-köögiviljasupp maitses mõnusalt, aga ei ületanud kunagi Vassilissas saadud seenesuppi. Kui minu liha-tragöödia välja jätta, tundusid ka pearoad täielikud hitid olevat... Kui aeg desserdini jõudis, oli olemine juba üsna raske, aga väike pokaal puuviljasalatit maitses ülimõnusalt ja värskelt, hoolimata ootamatult hapudest viinamarjadest.. No pun intended. 

Hinnang on meil järgmine: 
                        Arbuusisuhkur                Lothleg
Interjöör                   5/10                           5/10
Toit                            7/10                           9/10
Teenindus                 9/10                           8/10

Keskmine hinne:  7.2/10

Itaalia salat

Kukeseene-köögiviljasupp

Grillitud karbonaad

Lõhepasta

Majakook

Puuviljasalat

Balkan

Tänane valik oli restoran Balkan, kus pakutakse mõnusat Kreeka ja Bulgaaria toitu. Asukoht on sellel kuidagi eriliselt lahe, otse Rüütli tänava alguses ja ainult paar sammu Raekoja platsist. Nad asuvad muidugi teisel korrusel ja see järsk trepp, mis nendeni viib, tundus esmapilgul üsna pelutav. Ruum ise on väike, ainult mõned lauad ja üks tilluke eraldi ruum ilmselt seltskondadele broneerimiseks. Kui me veits peale nelja sisse sammusime, olime me ainus laudkond, kuigi varsti järgnes meile veel paar paarikest. Kuna me ilmselt ka kõge tõsisemalt selle söömisevärgi ette olime võtnud, olime me ka viimased, kes lahkusid. 
Teenindaja oli seal eriliselt tore, jutukas, kärme ja sõbralik. Kohe lust oli seal istuda. Toidud olid põnevad ja mõnusalt maitsestatud. Ainus, kuhu ma veidi soola peale raputasin, oli mu eelroog, grillitud šampinjonid. Aga biifsteek oli mul jällegi superpõneva maitsega ja kenasti mahlane. 
Mulle meeldib eriti, kui rahvuslikes restoranides mängib ka rahvuslik muusika ja see oli Balkanis olemas küll. Ei kriipinud kõrva, ei olnud liiga vali, aga jalga ka tatsuma ei pannud :) Siinkohal pean ma veel üles tunnistama, et see restoran pani mu täielikult unustama, et ma olin ju tegelikult autoga kohale sõitnud... Ja ma olin poole oma porterist juba ära joonud, kui see fakt mu pähe jõudis. Naerda sai enda üle igatahes korralikult :D 
Natuke kummaline oli ehk nende taimedekoratsioonide valik, sest need närbunud ja kuivavad pelargoonid, mis akendel seisid, küll eriliselt meeleolukad ei olnud. Aga üldiselt jäime me oma käiguga täitsa rahule. Kui kaardiga poleks maksnud, oleks ilmselt tippinud ka. Ma olen tegelikult siiani segaduses selle eesti jootraha jätmise poliitika suhtes... Kuidas see ilus käitumine siis õieti oleks? Ja kui ma kaardiga maksan, kas siis saab ikkagi kuidagi tippida või ei? Palun mulle selgitada :D 
Minu vaene kaaslane muidugi kannatas kõige rohkem sealsete suurte portsjonite all, seega näpunäiteid tulevastele põlvedele: enne tellimist tehke kindlaks, kui suurt portsu te õieti tellima hakkate. Mina sain muidugi läbivalt täiesti normaalsed portsjonid, seeni oli eelroas umbes kümme, pearoas kaks hakkpihvi ja peotäis friikaid, magustoiduks kaks õhukest pannkooki. Aga temal jah... Eelroaks vaagnatäis munaputru, pearoaks pott lambahautist, magustoiduks suur pokaal jäätist ja puuvilja :D 
Huvilised võivad kiigata nende lehekülge aadressil  http://www.restoranbalkan.ee/

Joogid ja kolm käiku maksid per persona keskmiselt 19 eurot ja punkte jagasime me järgmiselt: 
                                 Arbuusisuhkur                        Lothleg
Interjöör                        6/10                                      6/10
Toit                                 8/10                                      7/10
Teenindus                     10/10                                     9/10

Ehk kokku  7.7/10

Lett

Kohalik floora

Lahe seinamaaling

Mish-Mash

Grillitud šampinjonid

Teri biifsteek

Lambalihagjuvets

Seesama lambaliha laialilaotatuna

Melba

Palatsinki

 

Vassilissa

Käisime seal kolmekesi eile, 17.09.2012
Aeg oli selline õhtune, kell võis seitse umbes olla, koht ise üsna tühi. Paar klienditeenindajat lippas ringi, aga nende väärtuslikku aega oli päris keeruline saada. Istusime ikka head viis minutit lauas enne kui meile menüüd toodi. Ja siis veel kümmekond minutit enne kui tellimus võeti. Ja enne eelroogi ootasime ühtekokku vist oma 35 minutit, mis meie tühjade kõhtude jaoks lausa piin oli. Keset restorani oli küll kaetud üks pikk peolaud ja peale meie oli veel paar-kolm väiksemat laudkonda ka, aga sellist metsikut viivitust ei selgitanud seegi. See restoranikogemus kujunes tubli 2,5 tunni pikkuseks, sinna sisse siis eelroad, praed ja magustoidud. Maksma lippasimegi lõpuks letti, sest meie restoranibande kolmas liige ei mallanud enam kojuminekut ära oodata. Kõige nõrgem koht oligi teenindus. Muudkui istu ja oota, oota jooke, oota toitu, oota, et keegi räpased nõud laualt ära koristaks... Vahepeal liipas teenindaja lauast mööda, võttis suvalise supikausi kaasa, aga ülejäänud laudkond istus oma mustade nõude taga edasi... Kuidagi hajevil ja aeglane oli kogu värk seal. See sai ka külalisteraamatusse õhtu lõpus kirja pandud :) 
Iseenesest oli täitsa kena koht, kuigi mina võrdlesin seda pidevalt mõttes oma kunagise lemmiku, restoran Rasputiniga ja pidevalt pidin ohates tunnistama, et see aastatetagune lemmik jättis ikka parema mulje. 
Minu õhtu tipphetk saabus kahtlemata koos supiga, milleks oli selline koorene seenesupp ja oleks mu õhtu ainult selle taldrikuga piirdunud, oleksin ma olnud helges taevas. Absoluutne maitseelamus! Ma pole vist kunagi nii head suppi saanud, kui see oli. Seenene, koorene, tagasihoidlikult maitsestatud, et tõelised tähed saaksid särada... Ma armastasin kõike selle supi juures. 
Karbonaad, mille ma sain, oleks võinud see-eest olla natuke rohkem maitsestatud ja natuke vähem läbiküpsenud. Ilmselt minu viga ka, et ma ei maininud tellides, et ma sellist roosakat liha armastan, aga noh... No ega ta halb ka polnud. 
Toit oli üldse selline keskmine. Peale seenesupi oli kõik selline tugev keskmine, kõhu sai täis ja jalutuskäik läbi Tartu õhtu lõpuks kulus päris ära. Me kõik tellisime eelroa, prae ja magustoidu, mina ja L. ka tilgakese alkoholi. Keskmine kulu näkku 16 eurot. 
Netist saab neid kaeda aadressil  http://www.vassilissa.eu/

Ja meie punktid: 

                                 Arbuusisuhkur                    Lothleg
Interjöör                          6/10                                7/10
Toit                                   7/10                                7/10
Teenindus                        4/10                                3/10

Mis teeb keskmiseks skooriks  5.7/10

Interjöör

Heeringasalat

Koorene seenesupp aka õhtunael

Pliinid seene tartari, sibula ja hapukoorega

Koorene pajaroog

Rohke juustuga, nagu näha

Karbonaad

Pavlova

Majakook vaniljekastmega