Korsten, Armastus ja Hea Toit

Õnneks oli meil laud tükk aega ette broneeritud, sest kui me laupäevasel õhtul kohale jõudsime, oli maja täis. Korstnas ei ole just palju ruumi, lauad on üsna ligistikku, aga neid ei ole märkimisväärselt palju. Ja kõik olid täis. 
Esimesena üllatas, kui vali sumin ruumis oli. Kui hästi kuulata, siis vist oli mingi taustamuusika ka kusagilt ümisemas, aga peamine oli siiski jutuvada, kusagil köögis ja baaris pidevalt kukkuvad asjad, kõrvallaudades purustatavad nõud ja muu selline :) Mõnes mõttes hea, jõudsime omavahel arutada, et ei pea restorani tulles pidevalt sosistama ja hästi sirge seljaga istuma. Natuke selline lounge'ilik tunne jäi pigem. Samas, kokteilimenüü oli olematu. Äkki oleks pidanud ise teadma ja küsima ja oleks tehtud küll? Ei tea. Oskan nii palju öelda, et jääkohvi neil ka menüüs ei olnud, aga kui ma küsisin, siis sain küll. Ja see oli heaaaaa. Meil kulus tüdrukutega neid ikka oma viis tükki õhtu jooksul. Soovitan. Küsige, tõesti väärt kraam. 
Teenindus oli okei. Sõbralik. Kui meie laudkond teenindajale meelde tuli nii öelda :) Vahepeal oli küll väga pikki pause, kus keegi laua juurde ei jõudnud. Oma tühjade eelroataldrikute taga istusime me ka pool igavikku. Ja põnev infokild: mitte ükski käik ei tulnud nii lauda, et kõik oleksid saanud korraga sööma hakata. Ikka tuli paar rooga, siis oli väga-väga pikk paus ja siis tulid ülejäänud. No niiviisi, et esimesed ootasid viisakusest oma jahtuvate toitude taga kuni teised viisakalt loa andsid sööma hakata :D Aga üldiselt ei olnud teenindajale viisakuse kohapealt midagi ette heita. Naeratas, ja viitsis rääkida ja soovitada.
Proovisime kõik kõike. Noh, et kui keegi portsu kätte sai, siis ikka saatis ringile. Eelroogadest olid meie kõigi lemmikud kalmaarirõngad. Yum!! Mina tellisin trühvliraviooli, milles ma ei tuvastanud küll mitte mingit trühvlit, aga raviool ise oli mõnus. Seal sees oli selline voolav munakollane ja palju ricottat ja... Ma ei pettunud just, aga ootasin ehk terake enamat just selles trühvlivallas :) Pastad on Korstnas muide kõik kohapeal tehtud! Ja tõesti pasta ise oli alati väga mõnus: siidise tekstuuriga ja al dente, täpselt nagu peab. Veel tellisime eelroogadest singivaagna. See oli selline korralik alusetäis sinki ja oliive ja tomatit ja... Menüüs oli kirjas, et sobib kahele jagamiseks, aga meil jätkus viiele proovimist ja nosimist. 
Pearoogadest tellisime kaks mereanni pastat, kus pasta oli väga hea, mereande oli silmale vaatamiseks ka korralikult, aga millegipärast polnud kohe üldse seda merelist maitset. No proovisime, mis me proovisime, aga väga lahjaks jäi. Väike kalaleem oleks ära kulunud sinna. Või midagigi. Ja üks põnev väike infokild veel: menüüs on tegelikult kirjas spagetid värskete mereandidega. Need küll spagetid ei olnud, mis taldrikule jõudsid. Mitte, et see tohutu miinus oleks, sest nagu juba öeldud sai, pasta oli hea, lihtsalt huvitav :) Seenepasta oli selle eest väga-väga seenene ja hõrk. Tõesti, hea pasta, palju seeni, tugev maitse: win! Peale pasta tulid lauda veel vasikamaks ja siga&parma. Vasikamaks oli üks minu selle õhtu suurtest lemmikutest! Õrn, hõrk, hästimaitsestatud... Kohe aru saada, et üks nende firmaroogadest ja kokad teevad seda tihti, see oli vägagi täiuseni lihvitud :) Parmaga siga oli õrn ja mahlane. Aus ja toitev roog, mis kadus kiiresti. Jäi ehk natuke teiste põnevamate roogade varju, aga kritiseerida polnud selle juures ka suurt midagi. Kui väga nokkida, siis oleks liha vajanud ehk veidi rohkem maitsestamist.
Dessertidest tellisime sidrunikoogi, šokolaadipokaali ja tiramisu. Tiramisusse suhtusin ma kohe ettevaatlikult, sest olen saanud kunagi Roomas maailma parimat Tiramisut üldse ja siiani pole miski seda ületanud. Ei ületanud Korstna omagi. Meeldiv, aga mitte elamus. Ja see oli kakaopulbriga nii tihedalt üle valatud, et tolm kippus süües hingetorru :) Sidrunikook oli mõnusalt happeline ja magus, ideaalne lõpp pikale õhtusöögile. Aga kõigi lemmikuks sai ikkagi šokolaadivaht, mis oli lihtsalt... Hõrk. Kerge, vahune, kreemjas, šokolaadine... Lihtsalt nii dekatentlik dessert. 
Kokkuvõttes: meeldiv õhtu. Mingit suurt elamust me ehk ei saanud, aga üldiselt jäime kõik rahule. Tore koht, mulle meeldis eriti nende interjöör, mis oli mõnusalt vaba, aga eriline. Kui ma Tallinnas elaksin, siis ma kindlasti käiksin seal tihti. Kuna ma ei ela Tallinnas, siis ma kahtlustan, et kui ma teinekord sealkandis söögikohta otsin, siis oleks mul pigem kiusatus midagi uut ja põnevamat proovida. Korstnal on leht Facebookis.
Meie punktid jagunesid igatahes nii: 


                            Arbuusisuhkur      Hambahaldjas       Rosie      Soul       Kriips  
Interjöör                     9/10                       9/10               8/10      8/10       7/10
Toit                              8/10                      7/10                8/10      8/10       7/10
Teenindus                   7/10                      7/10                5/10      7/10       8/10

Korsten, Armastus ja Hea Toit saavad meie restohuntidelt koondhindeks 7,5 punkti 10-st võimalikust. Jei! Minge restorani! :)

Jääkohv (3.-)

Suur Trühvliraviool (8.-)

Parimad Singid Itaaliast (14.-)

Krõbedad Kalmaarirõngad (6,5.-)

Siga & Parma (12.-)

Vasikamaks (10,5.-) ja rosmariiniga kartulid (3.-)

Spagetid värskete mereandidega (12,5.-)

Papardelle seentega (8,9.-)

Šokolaadipokaal (4,9.-)

Sidrunikook (4,9.-)

Tiramisu (4,9.-)

Kärme Küülik

Me veetsime ühe väga ilusa päikeselise pühapäeva Haapsalus. Ja mis teeb ilusa väljasõidu ideaalseks? TOOIIIITTTTT. Yeah. Nii me siis sööma läksimegi. Kärmesse Küülikusse. Sest see oli nii armas ja jäi meile täitsa tee peale. 
Esiteks: see on üsna tilluke koht. Mitte ainult see, et laudu pole palju ja sul peab õnne olema, et sisse saada (me nägime päris mitmeid, kes tulid peale meid ja keerasid ukselt tagasi), aga see tilluke koht on maksimaalselt laudu täis pakitud. Ma pole kindel, kuidas teenindajad end laudade vahelt taldrikutega läbi pigistavad, kui maja rahvast täis on :D Minusugune suurem inimene seal igatahes küll töötada ei saaks, ma jääksin kinni. 
Igatahes. Meid võeti vastu otse uksel, juhatati garderoobi ja siis lauda. Esimene asi, mis silma hakkas, on see, et süüa tehakse leti taga terve restorani ees. Mulle see täitsa meeldis. Vaatad, kuidas su pitsat tehakse ja kuidas see ahjust välja tuleb. Mmm. 
Menüü on üsna fancy, eelroaks saab valida kaheksajalga või leegitsevaid krevetisabasid (ja ma mõtlen tõsiselt, need pannakse põlema. Meie neid ei tellinud, aga vaatasime vaimustusega, kuidas naaberlauda kaks sellist põlevat taldrikut viidi). 
Mina olin meie seltskonnast ainus, kes eelroa tellis. Ja muidugi oli selleks kaheksajalg. Minu lauakaaslaste lõputuks õuduseks :D Mina olin oma valikuga igatahes väga rahul. Pearoaks võtsin ma metsaseenerisotto. Minu kaaslased valisid metssearaguuga munapapardelle ja pitsa Italiana. Pitsade suhtes peaks küll silmas pidama, et need on üsna suured. Ja üksinda tellides võib tekkida probleeme mao mahutavusega. 
Kõik toidud olid küll väga head. Ja ma lihtsalt pidin ära proovima Kärme Küüliku värske limonaadi. Ma küsisin ja mulle kinnitati, et nad teevad seda kohapeal. Meie võtsime rabarberilimonaadid, aga valida saab ka sidrunimaitselise. 
Kohe pärast meie saabumist hakkas maja kiiresti täituma ja teenindajate tähelepanu hajuma. Arvet läksime juba leti juurde ootama, sest aeg pressis takka. See oli ehk ainuke väike tõrvatilk meepotis. Muidu oli kõik väga tore. 
Arve oli meil kolmekesi 50 eurot. Seal sees siis limonaadid, õlu, suur kann marjavett, üks eelroog ja kolm pearooga. Dessertideks ei olnud kellelgi enam kõhuruumi. Kahjuks. Isu oli küll, aga füüsiline võimekus pani piiri ette. 

Kärmel küülikul on koduleht ka, kust saab nende kontaktandmed, et laudu broneerida (ilmselt eriti nädalavahetustel sügavalt soovituslik) ja menüüd piiluda. Koduleht asub neil SIIN. 

Meie punktid kujunesid selle kogemuse eest järgmiselt: 


                              Arbuusisuhkur          Hermione        Tupsu
Interjöör                        8/10                       7/10              6/10
Toit                                8/10                       8/10              7/10
Teenindus                    8/10                       7/10              7/10

Keskmine hinne Kärmele Küülikule meilt on 7,3 punkti kümnest. Not bad, Küülik, not bad.

Taverna

Käisime oma näljastebandega eile esimest oktoobrit tähistamas Tartu pitsa- ja grillrestoranis Taverna. Millegipärast suudavad meie restohundid alati just siis kohale saabuda, kui kõhud lootusetult tühjad on ja seega juhtub vahel suures näljas ületellimist. Nagu seegi kord: saabusime nagu paastulaagrist ja lahkusime ägisedes. 
Üldiselt oleme meiegi siiani sealt ainult pitsasid koju kandnud ja pole menüüle põhjalikumat pilku heitnudki, rahulikust mahaistumisest rääkimata. Seekord võtsime siis kohe rahulikult. Või noh, nii rahulikult kui nälg lubas. Teenindus oli kena ja kepsakas, me polnud veel õieti tagumikke toolile suutnud mahutada, kui menüüd juba lauas olid. Ainus, millele ma mõtlema hakkasin oli, miks Eestis teenindajad menüüd tuues kohe ei küsi, kas ma tahaksin juba alustuseks mingit jooki? Sel ajal, kui ma menüüd siis lappan ja mõtisklen, saaksin oma porterit libistada.. Ideaalis. Ma ei tea, aga pole veel sattunud sellist juhust, kus teenindaja kohe alustuseks midagi juua pakuks. Aga võiks. 
Üldiselt tuli kõik üsna käbedalt lauda, huvitav oli see, et nad kohe nagu ei jõudnud ära oodata, et toit köögist välja saada. Kui viimane inimene lauas veel oma salatit nautis, viidi kiirematel eelroataldrikud nina alt ära ning toodi praed asemele. Ehk oleks võinud ses mõttes isegi tiba vähem kepsakas olla. Oleks jäänud käikude vahel aega ka järele mõelda ja seedida. 
Mingil hetkel soovitaksin ma Tavernal keldrist välja ronida ja oma stuffi uhkelt ja avalikult avalikkuse nina all lehvitada. Ehk: tundsin puudust akendest ja vaatest, kogu see keldri-õhkkond on muidugi lahe, aga päris tore oleks vahepeal aknast linna ja inimesi vaadata. 
Minu teine mure oli pearoaga. Tellisin omale grillitud karbonaadi. Muidugi on osa süüd minul, sest ma tõesti ei öelnud, et eelistan sellist üsna verist liha. Aga ega ei küsitud ka. Ja kui sa tood inimesele põhjalikult läbiküpsenud karbonaadi, siis vaata, et sa tood talle ka söögiriistad, millega sellist lihatükki allutada. Ühesõnaga, nuga ei tahtnud hästi peale pinna kriimustamise midagi teha. Pöörame ikka lihale rohkem tähelepanu! 
Üldiselt oli toit tõesti maitsev ja kaunilt serveeritud. Minu kaaslastele eelroaks toodud Itaalia salatid tundusid tõeliselt värvilised ja põnevad, kuigi ma pole selles toore porgandi värgis eriti kindel. Minu kukeseene-köögiviljasupp maitses mõnusalt, aga ei ületanud kunagi Vassilissas saadud seenesuppi. Kui minu liha-tragöödia välja jätta, tundusid ka pearoad täielikud hitid olevat... Kui aeg desserdini jõudis, oli olemine juba üsna raske, aga väike pokaal puuviljasalatit maitses ülimõnusalt ja värskelt, hoolimata ootamatult hapudest viinamarjadest.. No pun intended. 

Hinnang on meil järgmine: 
                        Arbuusisuhkur                Lothleg
Interjöör                   5/10                           5/10
Toit                            7/10                           9/10
Teenindus                 9/10                           8/10

Keskmine hinne:  7.2/10

Itaalia salat

Kukeseene-köögiviljasupp

Grillitud karbonaad

Lõhepasta

Majakook

Puuviljasalat