Purtse kindlus

Oli pühapäeva hommik. Väljas säras päike, mina olin just lõpetanud öövahetuse tööl, aga ilm oli lihtsalt nii ilus, et koju magama minna olnuks patt. Seega ajasime kokku oma usaldusväärse restohuntide kamba ja suundusime linnast välja. Käisime Peipsi ääres, uudistasime Jõhvit ja nautisime lihtsalt ilusat ilma. Jõhvist Rakvere poole kulgedes tuli mulle äkki täiesti ootamatu idee keerata paremale ja visata pilk peale ka Purtse kindlusele. Ma olin seal kunagi öisel ajal käinud, aga päeval ei olnud. Keerasimegi siis sinnapoole.
Ainult kilomeetri kaugusel Tallinn-Narva maanteest on jube vahva väike kindlus. Valged kivimüürid, punane katus. Väga efektne. Mingeid erilisi lootusi meil polnudki, lihtsalt väike seiklushimu :)
Meie üllatuseks on kindlus nädalavahetuseti täitsa lahti (laupäeviti isegi kella 21-ni, pühapäeviti 18-ni). Väljas pole mingit piletiinfot, meil polnud aga peaaegu üldse sularaha. Veidi ettevaatlikult me siiski sisenesime. Neil on selline põnev süsteem, et välisuks on lukus, aga kui kella helistada, siis keegi tuleb ja avab. Meile öeldi, et neil on väike restoran, mille külastajatele on majatuur tasuta, kui aga süüa ei soovi, siis lihtsalt majaga tutvumine maksab ühe euro. Vägev. Muidugi viisime end jalamaid menüüga kurssi.
Mina tellisin siia carpaccio (lihtsalt selgituseks: siig on kala :D), kodumaise õunamahla ja kohupiimapontšikud. Minu kaaslased valisid carpaccio, kreemise lõhesupi, kamajäätise ja pannkoogid. Ja veel, mis oli eriti üllatav ja tekitas meie seltskonnas suurt vaimustust, Purtses on muljetavaldav käsitööõlle valik. Ja oma väike pruulikoda! Vägev! Muidugi pidime siis neid ka proovima (kuigi mina tõesti ainult mekkisin, keegi pidi ju ikkagi roolis ka olema).
Maja ajalugu on põnev, kindlasti laske peremehel omale kõike lähemalt rääkida ja küsige küsimusi, ta on tõeliselt vastutulelik selles osas! Ja maja ajalugu on tõesti põnev. Ja natuke naljakas ka kohati :)  Aga väike on see ehitis. Just ideaalne, et minna kohe sissetulles restorani, tellida ära om ajoogid ja toidud, siis tutvuda majaga, aga kui alla tagasi jõuad, hakkab toit just parasjagu valmis saama :) Meie nii tegimegi.
Ütlen ausalt, meil pole juba aastaid nii toredat ja head üllatust olnud restoranimaailmast! No et selline väike ja üllatav koht, keset mittemidagit, aga toit on imehea, majarahvas on armas, hoone ise on põnev... ja veel käsitööõlled! :D Mis sa hing veel ihkad! 
Carpaccio oli tõeliselt mõnus, õrnalt soolakas, mõnusalt sidrunine (sidruniviilu võis ise kalale tühjaks pigistada, see ei olnud kohustuslik), KUI midagi nokkida, siis oli ehk veidi paigast ära kala ja jääsalati vahekord. Seda kastmeta rohelist oli ehk tibakene palju. Aga see on tõesti detailide kallal nokkimine. Kreemine supp oli TÕELISELT kreemine. Ja tõeliselt toitev. Portsud on üldse väga head - mitte liiga suured, aga kõhud ei jäänud tühjaks ka ainult eelroast ja desserdist. 
Minu pontšikud olid korralikud retrokad hõrgutised. Taaskord: ports polnud liiga suur, ehk umbes kuus pontšikut, aga magusaisu sai rahuldatud.  Pannkoogihunnik oli küll muljetavaldav. Aga minu lemmik oli vist isegi kamajäätis. Ma muidu restoranis ise jäätist ei telli (ei tellinud seekord ka, seega aitäh mu kaaslasele, kes tõestas, et ma ei käitu targalt), sest noh, jäätis ju. Aga oleks olnud häbiasi, kui see jäätis proovimata oleks jäänud. No nii kamane ja mõnus, eriti koos selle mustikamoosiga, mis selle juures oli! Rõõmuohked tulevad veel nüüdki huultele, kui ma sellele mõtlen :) 
Üks mis kindel, me lähme kindlasti sinna veel korduvalt tagasi. Eriti, kuna Purtsel on tegelikult ka oma firmaroog, mida me seekord kahjuks maitsta ei saanud: krõbedad räimed sibulaga kartulikuhjas (millel on 2015. aastast Viru Toidu kvaliteedimärk). Räime pidi uuesti saama hakkama maist-juunist. Siis lähme kindlasti tagasi. 
Purtse kindlusel on Facebookis oma leht, see asub SIIN. 

Meie punktid tulid seekord sellised: 

                         Arbuusisuhkur               Hermione            Tupsu
Interjöör                  8/10                            7/10                   8/10
Toit                        10/10                           8/10                   8/10
Teenindus               9/10                            8/10                   7/10

Meie keskmine hinne Purtsele on seega... 8,1 punkti kümnest! Ülitore, sõitke itta ja minge teel ka Purtsest läbi! Meie tulime sealt muide ära veel kastitäie Purtse õllega. 

Koorene kalasupp

Siia carpaccio

Kamajäätis mustikamoosiga

Pannkoogid

Kohupiimapontšikud

Meie õllekast

Korsten, Armastus ja Hea Toit

Õnneks oli meil laud tükk aega ette broneeritud, sest kui me laupäevasel õhtul kohale jõudsime, oli maja täis. Korstnas ei ole just palju ruumi, lauad on üsna ligistikku, aga neid ei ole märkimisväärselt palju. Ja kõik olid täis. 
Esimesena üllatas, kui vali sumin ruumis oli. Kui hästi kuulata, siis vist oli mingi taustamuusika ka kusagilt ümisemas, aga peamine oli siiski jutuvada, kusagil köögis ja baaris pidevalt kukkuvad asjad, kõrvallaudades purustatavad nõud ja muu selline :) Mõnes mõttes hea, jõudsime omavahel arutada, et ei pea restorani tulles pidevalt sosistama ja hästi sirge seljaga istuma. Natuke selline lounge'ilik tunne jäi pigem. Samas, kokteilimenüü oli olematu. Äkki oleks pidanud ise teadma ja küsima ja oleks tehtud küll? Ei tea. Oskan nii palju öelda, et jääkohvi neil ka menüüs ei olnud, aga kui ma küsisin, siis sain küll. Ja see oli heaaaaa. Meil kulus tüdrukutega neid ikka oma viis tükki õhtu jooksul. Soovitan. Küsige, tõesti väärt kraam. 
Teenindus oli okei. Sõbralik. Kui meie laudkond teenindajale meelde tuli nii öelda :) Vahepeal oli küll väga pikki pause, kus keegi laua juurde ei jõudnud. Oma tühjade eelroataldrikute taga istusime me ka pool igavikku. Ja põnev infokild: mitte ükski käik ei tulnud nii lauda, et kõik oleksid saanud korraga sööma hakata. Ikka tuli paar rooga, siis oli väga-väga pikk paus ja siis tulid ülejäänud. No niiviisi, et esimesed ootasid viisakusest oma jahtuvate toitude taga kuni teised viisakalt loa andsid sööma hakata :D Aga üldiselt ei olnud teenindajale viisakuse kohapealt midagi ette heita. Naeratas, ja viitsis rääkida ja soovitada.
Proovisime kõik kõike. Noh, et kui keegi portsu kätte sai, siis ikka saatis ringile. Eelroogadest olid meie kõigi lemmikud kalmaarirõngad. Yum!! Mina tellisin trühvliraviooli, milles ma ei tuvastanud küll mitte mingit trühvlit, aga raviool ise oli mõnus. Seal sees oli selline voolav munakollane ja palju ricottat ja... Ma ei pettunud just, aga ootasin ehk terake enamat just selles trühvlivallas :) Pastad on Korstnas muide kõik kohapeal tehtud! Ja tõesti pasta ise oli alati väga mõnus: siidise tekstuuriga ja al dente, täpselt nagu peab. Veel tellisime eelroogadest singivaagna. See oli selline korralik alusetäis sinki ja oliive ja tomatit ja... Menüüs oli kirjas, et sobib kahele jagamiseks, aga meil jätkus viiele proovimist ja nosimist. 
Pearoogadest tellisime kaks mereanni pastat, kus pasta oli väga hea, mereande oli silmale vaatamiseks ka korralikult, aga millegipärast polnud kohe üldse seda merelist maitset. No proovisime, mis me proovisime, aga väga lahjaks jäi. Väike kalaleem oleks ära kulunud sinna. Või midagigi. Ja üks põnev väike infokild veel: menüüs on tegelikult kirjas spagetid värskete mereandidega. Need küll spagetid ei olnud, mis taldrikule jõudsid. Mitte, et see tohutu miinus oleks, sest nagu juba öeldud sai, pasta oli hea, lihtsalt huvitav :) Seenepasta oli selle eest väga-väga seenene ja hõrk. Tõesti, hea pasta, palju seeni, tugev maitse: win! Peale pasta tulid lauda veel vasikamaks ja siga&parma. Vasikamaks oli üks minu selle õhtu suurtest lemmikutest! Õrn, hõrk, hästimaitsestatud... Kohe aru saada, et üks nende firmaroogadest ja kokad teevad seda tihti, see oli vägagi täiuseni lihvitud :) Parmaga siga oli õrn ja mahlane. Aus ja toitev roog, mis kadus kiiresti. Jäi ehk natuke teiste põnevamate roogade varju, aga kritiseerida polnud selle juures ka suurt midagi. Kui väga nokkida, siis oleks liha vajanud ehk veidi rohkem maitsestamist.
Dessertidest tellisime sidrunikoogi, šokolaadipokaali ja tiramisu. Tiramisusse suhtusin ma kohe ettevaatlikult, sest olen saanud kunagi Roomas maailma parimat Tiramisut üldse ja siiani pole miski seda ületanud. Ei ületanud Korstna omagi. Meeldiv, aga mitte elamus. Ja see oli kakaopulbriga nii tihedalt üle valatud, et tolm kippus süües hingetorru :) Sidrunikook oli mõnusalt happeline ja magus, ideaalne lõpp pikale õhtusöögile. Aga kõigi lemmikuks sai ikkagi šokolaadivaht, mis oli lihtsalt... Hõrk. Kerge, vahune, kreemjas, šokolaadine... Lihtsalt nii dekatentlik dessert. 
Kokkuvõttes: meeldiv õhtu. Mingit suurt elamust me ehk ei saanud, aga üldiselt jäime kõik rahule. Tore koht, mulle meeldis eriti nende interjöör, mis oli mõnusalt vaba, aga eriline. Kui ma Tallinnas elaksin, siis ma kindlasti käiksin seal tihti. Kuna ma ei ela Tallinnas, siis ma kahtlustan, et kui ma teinekord sealkandis söögikohta otsin, siis oleks mul pigem kiusatus midagi uut ja põnevamat proovida. Korstnal on leht Facebookis.
Meie punktid jagunesid igatahes nii: 


                            Arbuusisuhkur      Hambahaldjas       Rosie      Soul       Kriips  
Interjöör                     9/10                       9/10               8/10      8/10       7/10
Toit                              8/10                      7/10                8/10      8/10       7/10
Teenindus                   7/10                      7/10                5/10      7/10       8/10

Korsten, Armastus ja Hea Toit saavad meie restohuntidelt koondhindeks 7,5 punkti 10-st võimalikust. Jei! Minge restorani! :)

Jääkohv (3.-)

Suur Trühvliraviool (8.-)

Parimad Singid Itaaliast (14.-)

Krõbedad Kalmaarirõngad (6,5.-)

Siga & Parma (12.-)

Vasikamaks (10,5.-) ja rosmariiniga kartulid (3.-)

Spagetid värskete mereandidega (12,5.-)

Papardelle seentega (8,9.-)

Šokolaadipokaal (4,9.-)

Sidrunikook (4,9.-)

Tiramisu (4,9.-)

Kärme Küülik

Me veetsime ühe väga ilusa päikeselise pühapäeva Haapsalus. Ja mis teeb ilusa väljasõidu ideaalseks? TOOIIIITTTTT. Yeah. Nii me siis sööma läksimegi. Kärmesse Küülikusse. Sest see oli nii armas ja jäi meile täitsa tee peale. 
Esiteks: see on üsna tilluke koht. Mitte ainult see, et laudu pole palju ja sul peab õnne olema, et sisse saada (me nägime päris mitmeid, kes tulid peale meid ja keerasid ukselt tagasi), aga see tilluke koht on maksimaalselt laudu täis pakitud. Ma pole kindel, kuidas teenindajad end laudade vahelt taldrikutega läbi pigistavad, kui maja rahvast täis on :D Minusugune suurem inimene seal igatahes küll töötada ei saaks, ma jääksin kinni. 
Igatahes. Meid võeti vastu otse uksel, juhatati garderoobi ja siis lauda. Esimene asi, mis silma hakkas, on see, et süüa tehakse leti taga terve restorani ees. Mulle see täitsa meeldis. Vaatad, kuidas su pitsat tehakse ja kuidas see ahjust välja tuleb. Mmm. 
Menüü on üsna fancy, eelroaks saab valida kaheksajalga või leegitsevaid krevetisabasid (ja ma mõtlen tõsiselt, need pannakse põlema. Meie neid ei tellinud, aga vaatasime vaimustusega, kuidas naaberlauda kaks sellist põlevat taldrikut viidi). 
Mina olin meie seltskonnast ainus, kes eelroa tellis. Ja muidugi oli selleks kaheksajalg. Minu lauakaaslaste lõputuks õuduseks :D Mina olin oma valikuga igatahes väga rahul. Pearoaks võtsin ma metsaseenerisotto. Minu kaaslased valisid metssearaguuga munapapardelle ja pitsa Italiana. Pitsade suhtes peaks küll silmas pidama, et need on üsna suured. Ja üksinda tellides võib tekkida probleeme mao mahutavusega. 
Kõik toidud olid küll väga head. Ja ma lihtsalt pidin ära proovima Kärme Küüliku värske limonaadi. Ma küsisin ja mulle kinnitati, et nad teevad seda kohapeal. Meie võtsime rabarberilimonaadid, aga valida saab ka sidrunimaitselise. 
Kohe pärast meie saabumist hakkas maja kiiresti täituma ja teenindajate tähelepanu hajuma. Arvet läksime juba leti juurde ootama, sest aeg pressis takka. See oli ehk ainuke väike tõrvatilk meepotis. Muidu oli kõik väga tore. 
Arve oli meil kolmekesi 50 eurot. Seal sees siis limonaadid, õlu, suur kann marjavett, üks eelroog ja kolm pearooga. Dessertideks ei olnud kellelgi enam kõhuruumi. Kahjuks. Isu oli küll, aga füüsiline võimekus pani piiri ette. 

Kärmel küülikul on koduleht ka, kust saab nende kontaktandmed, et laudu broneerida (ilmselt eriti nädalavahetustel sügavalt soovituslik) ja menüüd piiluda. Koduleht asub neil SIIN. 

Meie punktid kujunesid selle kogemuse eest järgmiselt: 


                              Arbuusisuhkur          Hermione        Tupsu
Interjöör                        8/10                       7/10              6/10
Toit                                8/10                       8/10              7/10
Teenindus                    8/10                       7/10              7/10

Keskmine hinne Kärmele Küülikule meilt on 7,3 punkti kümnest. Not bad, Küülik, not bad.

Babyback Ribs & BBQ (Rakvere)

Me käisime Rakeres ehituspoodides ja otsustasime lõpuks Rakvere isikliku Babybacki ära testida. Ma olen seda nii kaua teha tahtnud, aga siiani pole kuidagi võimalust avanenud ja... Nüüd me lihtsalt tekitasime võimaluse :) 
Kui meie laupäevasel päeval enne kahte saabusime, oli majas rahvast küll. Neil on nõue, et külastajad ootaksid uksel kuni nad lauda juhatatakse. Me jõudsime vaevalt arutama hakata, et tea, kaua nüüd siis jalalt jalale tammuma peab, kui teenindaja juba tuli. Meieni ta päris ei jõudnudki, mis oli natuke veider, aga jutud said räägitud ja laua saime me ka. 
Menüü on neil lai ja põhjalik. Kõike pitsadest-pastadest kuni BBQ ja grillini välja. Pluss natuke magustoite, piimakokteile ja muud kraami. Kuna kõhud olid tühjad, valisime ikka korralikud lihapraed. Valituks osutusid Alabama Grilled Beef Steak (13.80) ja Grilled Pork Neck (9.90). Mina võtsin oma veisesteigi juurde friikad, minu sõber oma seakaela juurde küüslauguse kartulipüree. Üks huvitav infokild veel: minult küsiti, milline küpsusaste mulle meeldiks. Mina, kes ma eelistan korralikku verist liha, ütlesin rare. No... Tuleb välja, et kuigi Babyback on liharestoran, on neil liha eelküpsetatud (loodetavasti mitte külmutatud? ma ei uurinud) ja rare on selline küpsusaste, mida nad praktiliselt ei saa saavutada :D Noneh... Tõesti, kui mu veis lauda jõudis, siis oli ta pigem medium kui rare, polnud midagi teha. Söödav oli õnneks siiski. Mind pani lihtsalt imestama, miks siis üldse kliendile seda valikut pakkuda?
Toitude laudajõudmine võttis veidi aega, mis oli lootustandev. Kõige hullem, mis restoranis juhtuda saab (kui see just McDonalds ei ole) on see, kui teenindaja su tellimusega kööki läheb ja kohe taldrikutega välja tuleb. Siis on raudselt mikrouun mängus. 
Kui välja arvata see, et mu liha oli soovitust küpsem, ei olnud mul oma praele absoluutselt mitte midagi ette heita. Köögiviljad olid krõmpsud, kartulid olid kuldsed... Kui väga nokkida, siis kaste oli ehk tiba soolane, aga see on tõesti juba meeleheitlik vigade otsimine. 
Minu kaaslane kiitis oma toitu ka taevani. Ja tema püree oli mõnusalt küüslaugune ja nii kreemine, et me alguses natuke vaidlesime, kas see võib pakist olla? Väga tärklisene ja paks selline. Ma küsisin teenindajalt ja mulle kinnitati laia naeratusega, et neil on kõik ikka kohapeal tehtud. No sel juhul... Au Babybackile! Ma ei tea, mis kartuleid nad kasutavad, aga tõesti oli väga külluslik püree. Mitte halb, absoluutselt mitte, lihtsalt mul ei tule kodus kunagi nii siidine ja külluslik :) Võib-olla nad kasutavad koort ja võid? Ma ei uurinud :) magustoidu jaoks ei jätkunud igatahes kummalgi enam ruumi, kuigi piimakokteili oleks muidu võinud luristada küll, lihtsalt et veelgi seda ameerikas olemise tunnet rõhutada.
Teenindus on Babybackis üldse täiesti märkimisväärne. Kõik käib naeratuste saatel, teenindajad viitsivad küsimustele vastata ja uurida, kuidas toit maitseb, kedagi ei jäeta pikaks ajaks tähelepanuta. Ma ei oska isegi ettekujutada, kuidas seda teenindust veel parandada. Järgmine samm oleks vist see, kui teenindaja naeratades terve söömise ajal sul laua kõrval seisaks :D Mul on väga kahju, et mul oli tipiks ainult 1,5 eurot jätta. Lihtsalt ei olnud rohkem sularaha. Järgmisel korral valmistun paremini :)
Ainus, mida me teenindajate puhul täheldasime, kui ühel kahvel maha kukkus, siis ignoreeris terve personal seda tervelt viisteist minutit, enne kui keegi selle üles korjas. Mis oli natuke veider ja tekitas meis juba küsimuse, et kas see nüüd jääbki siis nii... Meie laua kõrvale vedelema.
Koht ise on väga audentne ja ameerikalik. Isegi muusika oli korralik country. Väga stiilipuhas. See ei pruugi olla igaühe cup of tea, aga kuidagi muud moodi ma üht BBQ kohta ette ka ei kujuta. 
Kui kellelgi nüüd suu vett hakkas jooksma, siis tšekkige kindlasti üle nende koduleht, mida näeb SIIT, ja olge targemad kui meie, printige netist omale mõned sooduskupongid kaasa. Mina kavatsen seda küll tulevikus teha.

Me jagasime punkte järgmiselt: 

                                  Arbuusisuhkur                 Stradlin
Interjöör                            8/10                           10/10
Toit                                   9/10                            10/10
Teenindus                       10/10                            9/10

Babyback Ribs &BBQ Rakvere saab restohuntidelt seega keskmiseks hindeks maagilised 9.3 punkti 10-st võimalikust! Vaimustav. Palume aplausi. 

Kurblik ja unustatud kahvel.

Alabama Grilled Beef Steak (13.80.-)

Grilled Pork Neck (9.90.-)

 

Paide Plaza

Me käisime Paide Plazas söömas keset oma terve päeva väldanud Järvamaa-reisi. Kuna me väga suurt eeltööd enne söögikohtade osas ei teinud, tundus Pide olevat kõige loogilisem valik. Ikkagi maakonna keskus ja mis veel. 
See reis toimus muidugi aprillis, aga meie toidublogija on laisk ja aeglane :D
Plaza leidmine läks üllatavalt kiiresti. Tulime Ajakeskusest, keerasime kesklinna suunas, paari minutiga olime kohal ja pargitud. Restoran asub teisel korrusel ja sellel on suured-suured aknad, kust on toitu oodates ja süües väga mõnus all ringisebivaid inimesi vaadata. 
No igatahes on see restoran-sushi lounge-ööklubi nagu vaade nõukaaja kirkamatesse hetkedesse. No astud sisse ja suu vajub ammuli: hiigelsuur saal, pikk-pikk lett, kõrged laed... Ja mitte ühtegi inimest :D Mulle see väikese retrohõnguga interjöör isegi meeldis. Tänapäeval ei ehita keegi enam sellist kirikustiilis söögikohta: et kui sisse astud, siis tunned end nii väikse ja tähtsusetuna :D
Igatahes, kõhus olid jube tühjad, tellisime sealiha metsaseenekattega ja broilerifilee ananassi ja juustuga. Hinnad olid mõnusalt mõistlikud. Ootamise ajal silmitsesime aknast linnaelanikke ja laual olevaid kurbi kunstlilli. Endiselt ei saa ma aru, kuidas on võimalik, et kellelgi kusagil tuleb küll geniaalne idee avada toidukoht, isegi menüüd ja asjad saab väljamõeldud, aga sisekujundusse ei oska kohe mitte MIDAGI muud tekitada, kui need odavad Koduekstrast ostetud kunstlilled. Miks, inimesed!?? Pange või pajuoksad lauale. Või võililled, olekski lõbus vaadata. Või tehke legodest maja. Või voltige voodilinast luik. Ideid kui palju. 
Lõpuks jõudsid meie praed lauda. Ja millised praed need olid!! Taldrikud olid suured nagu pesukausid, portsud kuhjas peal... Mul läks tuju kohe rõõmsaks, noh, et nii vähese raha eest saab nii palju toitu :D See rõõm kahanes natuke, kui me kahvlid sisse lõime. Ma oleksin pidanud nende kunstlillede ja nõukaaegse sisekujunduse järgi juba arvama, et tuleb kartulimaitseaine, aga ei arvanud. Tuli küll. Kõik kartulid olid sellega ülepuistatud. Mind tegi morniks. Natuke. Veel mornimaks tegi mind fakt, et dipikaste oli praktiliselt keefirist tehtud ja ei jäänud kartulite külge. Tea, kas köögis oli hapukoor ära lõppenud või ostis keegi kogemata hapukoore asemel hapupiima, aga nii vedelat dippi pole mu silmad enne näinud. 
Nüüd positiivsema poole juurde: portsud olid suured ja toitvad, mitte midagi kohutavat neis ju ka polnud. Nagu vanaemagi kunagi lapsepõlves mulle ütles: kui kõht ikka piisavalt tühi on, siis maitseb iga asi, mis sulle nina alla pannakse. Ühesõnaga, kui te Paides olete, siis võiks Plazasse sisse astuda küll. Juba selle retrohõngu pärast. Ja kelle õrna meelt kartulimaitseaine ja kunstlilled ei haava, see peaks end väga-väga mõnusalt tundma juba. Neil on koduleht ka, selle leiab SIIT.
Meie andsime oma punktid nii: 

                              Arbuusisuhkur                 Hermione
Interjöör                       8/10                                7/10
Toit                               6/10                                5/10
Teenindus                    6/10                                6/10

Keskmine hinne seega 6.3 kümnest võimalikust.

Vaade.

Kanafilee ananassi ja juustuga

Sealiha metsaseenekattega

 



I

Vilde lokaal

Me olime ühel mõnusal reedesel päeval Tartut avastamas, mängisime turiste, jalutasime muuseumides ning imetlesime planetaariumit AHAA keskuses. Kui aeg juba lõunas oli, meil pikk hommik selja taga, siis liikusid mõtted vaikselt toidule. Mingit suurt eelnevat uurimistööd me läbi polnud viinud, eeldasime, et Tartu kesklinnas ilma mõnele toidukohale komistamata liikuda ei saagi. Mõneti oli meil õigus, aga paar valestarti oli ka. Midagi vürtsikat nagu ei tahtnud, seega jäid ära igasugused idamaised söögikohad. Samas soovisime sooja toitu, seega jäid ära kohvikud, mis pakkusid ainult salatipokaale ja koogikesi. Nii me siis lonkisime ja mõtlesime ja valisime... Ning kuna me kusagilt valesti ära keerasime ning Wernerit üles ei leidnud, lõpetasime me Vildes. Ka kena ja legendaarne Tartu söögikoht :) 
Kartes, et tervisekohvik meie tühjade kõhtude jaoks ehk liiga tervislik on, ronisime me teisele korrusele ning istusime maha Vilde lokaalis. Kuna me jõudsime enne kella kolme, siis saime valida vaid päevapakkumiste vahelt, mis oli okei, aga pikemast menüüst me aimu ei saanud. Tuleb kunagi tagasi minna. Niisiis, võtke seda väikest arvustust terakese soolaga, me ei süüvinud ehk nii sügavale, kui võinuks :)
Esimesena üllatas kohe see, et laual oli kann marjaveega. Mitte just paljud söögikohad Eestis ei praktiseeri sellist tasuta vee pakkumist. Väga kena väike žest, mis positiivse esmamulje tekitas. Teenindus rikkus natuke seda positiivset esmamuljet. Ma ei ole vist oma elus minimalistlikumat teenindust kohanud :D No tõesti, selle tunnikese jooksul, mis me seal istusime, kuulsime me teenindajalt kokku ehk kümme sõna. Nii vähe, kui absoluutselt hädavajalik. 
Päevapakkumiste menüü oli samuti lühike ja lööv: valida oli tatraga pikkpoiss, maitseriisiga hakkliharull või kalasupp. Ja magustoiduks karamellirull. Me võtsime praed, sest kõhud olid tõesti päris tühjad. Ja magustoidud ka, sest hinnad olid lihtsalt nii meeldivad, et oleks patt olnud seda kasutamata jätta. Me saime kolmekesi söönuks umbes viieteist euro eest. 
Praed olid lihtsad ja maitsvad. Selline mõnus soe kõhutäis, mis maitses väga hästi. Minu riis oli kohati küll päris kõva, mõned terad tundusid täitsa keetmata. Magustoit oli kerge üllatus, sest karamellirulli kujutasime me mõneti teistmoodi ette. Enda viga muidugi, et me ei uurinud, mida see endast täpselt kujutab. Millegipärast ei löönud nime lugedes esimesena ette pärmi-lehttaignast kukkel, millel veidike pruunikat pastat sees. Ja kummalisel kombel toodi see koos kahvliga... Ja törtsu maasika toormoosiga. Sellise kõvemat sorti koorikuga küpsetise söömine kahvliga on omamoodi kunsttükk. 
Kokkuvõttes said kõhud täis, meel oli hea, arve tuli soodne, ja meil on plaanis kunagi ka õhtupoolikusel ajal Vildest läbi käia, et täispikk menüü üle vaadata. Soovitame küll. Esialgu vähemalt lõunakohana, sest hinna-kvaliteedi suhe oli suurepärane. 
Neil on koduleht ka. Ja seal on jooksvalt näha ka päevapakkumised, kui teil huvi peaks olema :) Kodulehe leiate SIIT.

Punkte andsime me nii: 

                          Arbuusisuhkur            Tupsu          Hermione
Interjöör                    8/10                      8/10              10/10
Toit                            7/10                      7/10                7/10
Teenindus                5/10                      6/10                5/10

Keskmiseks hindeks Vilde lokaali päevapakkumiste osale seega ümmargune 7 punkti kümnest. Meie soovitame. Minge lõunale!