MUM Cafe. Pärnu.

Käisime Pärnu Mum Cafes viiekesi laupäeva lõuna ajal. Kuna on sügis, siis metsikut trügimist ei täheldanud, kuigi päris tühi ka ei olnud. Selline tore lounge'i laadne asi, värviline sisekujundus ja mugavad sohvad. 
Meie probleem oli ilmselt selles, et me saabusime kahes jaos. Kaks inimest jõudis juba lauda istuda ja tellida, kolm saabusid tükk aega hiljem ja jäid siis pikisilmi menüüsid ja toitu ootama. Sellepärast need teeninduse punktid vist varieeruvadki nii palju. Et noh, maja nüüd NII täis ka ei olnud, et teenindaja kolme uut klienti tähelegi ei pane. Hmmhh. 
Mina proovisin nende jääkohvi, mis ei olnud hea. Lihtsalt jääkuubikutega piimaklaas, milles ujusid veidi ebameeldivad kohvisiirupi tükid. Unhappy. 
MUM serveerib vahemerelisi roogasid. Menüü ei ole kilomeetrite pikkune, aga valikut jätkub. Arutelud olid pikad ja põhjalikud. Lõpuks tellisime bruchettad, kitsejuustusalati, lõhesalati, Caesari salati, majaburgeri ja küpsetatud seakaela. Ootaeg ei olnud metsikult pikk, aga mitte ka väga lühike. Dessertidest me MUMis loobusime ja läksime hoopis kõrvalasuvasse legendaarsesse sõõrikukohvikusse. Sest noh... Lapsepõlvemälestused ja kõik see. 
Mina võtsin üle saja aasta väljassüües burgeri. Ja see oli heaaaaa. Ausalt. Suur ja mahlane ja... Mhmhh. Ja kitsejuustusalatid nägid ka väga isuäratavad välja. Bruchettat ma sain maitsta, see oli üsna mõnus, kuigi rebis igemed verele. Mina nägin laua ümber enamjaolt ainult rahulolevaid nägusid igatahes. 
Minu toidupunkte kirub vist ainult see jääkohv alla. Sest noh... Unhappy. 
MUMil on Facebookis leht, kust saab päevapakkumisi jälgida ja menüüd lugeda ja muid asju vaadata. See asub SIIN. 
Aga mis siin ikka venitada. Meie punktid on järgnevad:  

                    Arbuusisuhkur      Tupsu       Hermione     Hambahaldjas        Rosie
Interjöör               8/10               6/10            6/10                   8/10                  8/10
Toit                       7/10               6/10            7/10                   9/10                  9/10
Teenindus            7/10               5/10            6/10                   8/10                  8/10

MUM saab meie näljaste restohuntide karjalt keskmiseks hindeks 7,2 kümnest võimalikust.

Kitsejuustusalat

Vahemerelised bruchettad

Caesari salat

See kurikuulus jääkohv

Lõhesalat

Seakael

Majaburger

 

Paide Plaza

Me käisime Paide Plazas söömas keset oma terve päeva väldanud Järvamaa-reisi. Kuna me väga suurt eeltööd enne söögikohtade osas ei teinud, tundus Pide olevat kõige loogilisem valik. Ikkagi maakonna keskus ja mis veel. 
See reis toimus muidugi aprillis, aga meie toidublogija on laisk ja aeglane :D
Plaza leidmine läks üllatavalt kiiresti. Tulime Ajakeskusest, keerasime kesklinna suunas, paari minutiga olime kohal ja pargitud. Restoran asub teisel korrusel ja sellel on suured-suured aknad, kust on toitu oodates ja süües väga mõnus all ringisebivaid inimesi vaadata. 
No igatahes on see restoran-sushi lounge-ööklubi nagu vaade nõukaaja kirkamatesse hetkedesse. No astud sisse ja suu vajub ammuli: hiigelsuur saal, pikk-pikk lett, kõrged laed... Ja mitte ühtegi inimest :D Mulle see väikese retrohõnguga interjöör isegi meeldis. Tänapäeval ei ehita keegi enam sellist kirikustiilis söögikohta: et kui sisse astud, siis tunned end nii väikse ja tähtsusetuna :D
Igatahes, kõhus olid jube tühjad, tellisime sealiha metsaseenekattega ja broilerifilee ananassi ja juustuga. Hinnad olid mõnusalt mõistlikud. Ootamise ajal silmitsesime aknast linnaelanikke ja laual olevaid kurbi kunstlilli. Endiselt ei saa ma aru, kuidas on võimalik, et kellelgi kusagil tuleb küll geniaalne idee avada toidukoht, isegi menüüd ja asjad saab väljamõeldud, aga sisekujundusse ei oska kohe mitte MIDAGI muud tekitada, kui need odavad Koduekstrast ostetud kunstlilled. Miks, inimesed!?? Pange või pajuoksad lauale. Või võililled, olekski lõbus vaadata. Või tehke legodest maja. Või voltige voodilinast luik. Ideid kui palju. 
Lõpuks jõudsid meie praed lauda. Ja millised praed need olid!! Taldrikud olid suured nagu pesukausid, portsud kuhjas peal... Mul läks tuju kohe rõõmsaks, noh, et nii vähese raha eest saab nii palju toitu :D See rõõm kahanes natuke, kui me kahvlid sisse lõime. Ma oleksin pidanud nende kunstlillede ja nõukaaegse sisekujunduse järgi juba arvama, et tuleb kartulimaitseaine, aga ei arvanud. Tuli küll. Kõik kartulid olid sellega ülepuistatud. Mind tegi morniks. Natuke. Veel mornimaks tegi mind fakt, et dipikaste oli praktiliselt keefirist tehtud ja ei jäänud kartulite külge. Tea, kas köögis oli hapukoor ära lõppenud või ostis keegi kogemata hapukoore asemel hapupiima, aga nii vedelat dippi pole mu silmad enne näinud. 
Nüüd positiivsema poole juurde: portsud olid suured ja toitvad, mitte midagi kohutavat neis ju ka polnud. Nagu vanaemagi kunagi lapsepõlves mulle ütles: kui kõht ikka piisavalt tühi on, siis maitseb iga asi, mis sulle nina alla pannakse. Ühesõnaga, kui te Paides olete, siis võiks Plazasse sisse astuda küll. Juba selle retrohõngu pärast. Ja kelle õrna meelt kartulimaitseaine ja kunstlilled ei haava, see peaks end väga-väga mõnusalt tundma juba. Neil on koduleht ka, selle leiab SIIT.
Meie andsime oma punktid nii: 

                              Arbuusisuhkur                 Hermione
Interjöör                       8/10                                7/10
Toit                               6/10                                5/10
Teenindus                    6/10                                6/10

Keskmine hinne seega 6.3 kümnest võimalikust.

Vaade.

Kanafilee ananassi ja juustuga

Sealiha metsaseenekattega

 



I

Sumin

Ma pean alustama ülestunnistusega, et meie restohuntide tiim saabus Suminasse tiba ettevalmistamata. Sest kohe selgus, et iga hetk on seal algamas mälumängu turniir, millest meil tegelikult polnud kavatsustki osa võtta. Kui me saabusime, siis kohti veel jagus, aga juba minutitega olid lauad täis tõsiseid mälumängureid. Ka meile pakuti võimalust osaleda, aga me olime liiga näljased, et mõelda. Kaasamängisime mõttes siiski ja kogusime mõned mõttelised punktidki. 
Aga kohast endast. Asukoht on kena, koht ise jätab vägagi viisaka ja ilusa mulje. Pikad valged kardinad, pehmed sohvad, armas ja lihtne interjöör. Söömiselt tähelepanu just kõrvale ei juhtinud. 
Teenindajaid sebis leti taga neli või viis, kõik olid sellised noored ja ilusad, aga üsna paanikas ilmetega ja terve nende kablutamine jättis üsna kaootilise mulje. Meie lauast käis ühtekokku läbi kolm teenindajat, esimene tõi menüüd, teine võttis tellimuse, kolmas käis nõusid koristamas ja kaks viimast küsisid pidevalt, kas me soovime veel midagi, kuigi meie tellimuses oli päris palju käike. Üsna segane värk. 
Menüüd ootasime umbes viis minutit, võimalust oma soovid valjusti välja öelda ootasime umbes kümme minutit... Ja eelroogi ligi pool tundi. Ooteaeg oli seal küll ulmeline ja nende suur hooplemine kiire teeninduse teemal ajas vahepeal täitsa naerma. Õnneks oli seal see mälumäng, mille jälgimine aitas vahepeal nälga unustada. 
Toit oli üsna seinast seina. Eelroogadeks oli meil kõigil erineva kattega bruschetta, kusjuures mina enda tomati-toorjuustu omalt ei suutnud avastada ühtki silmatorkavat toorjuustukillukest. Veidi basiilikut oleks olnud üsna ideaalne, aga selle peale polnud köögipool vist tulnudki. Peedilehti oli see-eest igal eel- ja pearoal ikka väga silmatorkavat. Meile jäigi häguseks, kas neid sai kusagilt erilise soodukaga või on need lihtsalt koka uusim kinnisidee. 
Pearoaks minule lauda toodud BBQ "Eesti siga" maitses väga äädikaselt, aga oli samas ideaalselt küpsetatud: keskelt just nii mahlane ja roosa nagu mulle meeldib. Lauakaaslase Caesari salat oli aga ilmselt terve liha küpsemise ajal taldrikul vettinud, sest oli üsna nätske ja tuim olnud. 
Magustoiduks toodud koogid... No toorjuustukook, mille ma endale sain, oli üsna kogukas ja kui veidi kummalise maitsega virsikukaste välja arvata, maitses üsna õiglaselt nagu üks keskmine poest soetatud kohupiimakook. Õnneks mitte kuiv, aga samas ka mitte mingi eriline maitseelamus. Koogi kõrval olevad konserveeritud kirsid oleksid vajanud ehk tibakest rummi või midagi muud põnevamat. Lauanaabrite šokolaadikoogid tundusid üllatavalt väikesed, aga uppusid see-eest tõeliselt suurde maasikamoosi merre. 
Maksma jooksime me igatahes letti, sest peale ligi kaht tundi tundus kuidagi eriti õudsena väljavaade veel veerand tundi arvet oodata. Kokkuvõttes... Teenindajad olid ikka väga eksinud ja tekitasid meiesuguses hea isuga hundikestes üsna süüdlasliku enesetunde, kui nad pärast iga käiku küsimas käisid, et kas VEEL midagi või? :D Ohjeedam, lugege oma märkmikku siis või jagage lauad ära, kallid teenindajad! Oli üsna naljakas vaadata küll kõiki neid hirmunult ringisebivaid noori, kellel kõigil nagu mingit selget ülesannet polnudki. 
Noh... Ooteajad olid üle mõistuse ja teenindus oli ülimalt kaheldavad väärtusega, aga samas võib nende plussiks panna täiesti keskmist toitu ja mõistlikkuse piiril balansseerivaid hindu. Noh, et maksad rohkem kui mäkis, aga vähem kui näiteks Tartu Raekoja platsi ümbritsevates kohtades. Keskmiseks kuluks näkku siis 13 eurot kopikatega.

Meie hinnang oli Suminale järgmine: 
                                    Arbuusisuhkur                Lothleg
Interjöör                             8/10                            4/10
Toit                                      7/10                            5/10
Teenindus                           3/10                            2/10

Keskmiseks seega 4.8  

Tomati bruschetta toorjuustu ja salatiga     3.90€

Tuunikala bruchetta toorjuustu ja salatiga     4.60€

Graavlõhe Bruchetta toorjuustu ja salatiga     4.60€

Grillitud BBQ "Eesti siga"     6.90€

Caesari salat kanafileega     4.90€

Koorene küüslaugu-lõhe pasta penne feta juustuga     4.50€

Soe šokolaadikook     3.20€

Toorjuustukook kirsikompoti ja virsikukastmega     2.90€