Grillers burgerirestoran

Kuna me olime just pikemalt autoreisilt saabunud ja kell oli pool üks öösel ja Rakveres ei ole eriti palju söögikohti sel ajal lahti, siis testisime nagu muuseas ära sellise põneva söögikoha nagu Grillers. 
Mööda on sellest sõidetud kordi, alati on autos ka kerge diskussioon tekkinud, et millal siis... Päris põnev ikkagi: kohapeal tehtud pihvid mõnusast veiselihast, ja nagu täna selgus, siis ka kohapeal valmistatud friikartulid? Kartulid said küll kõvasti kiitust, isegi rohkem kui burgerid :) 
Mis me siis avastasime... Vägevad suured burgerid, millel täitsa mõistlikud hinnad. Friikartuliports on lausa nii suur, et kolmele jagamiseks paras. Sobivalt kaua on nad lahti ka: reedeti ja laupäeviti lausa kella kolmeni öösel, pühapäeviti kella kuueni õhtul, muudel päevadel kella kaheksani õhtul. Nädalavahetuseti ei pea pidulised Rakveres mitte tühja kõhtu kannatama :D 
Meie restohuntide valikuks sai seekord peekoniburger (4.90), kolme-juustuburger (5.00) ja friikad (2.00). Kui peekoniburgeri puhul tekkis soov pihvile soola-pipart peale raputada, siis kolme-juustukaga oli nii, et kurdeti pigem liigsoolasuse üle. Muidugi oli siin ilmselt suurem probleem juustudes kui pihvis (selle burgeri vahel on sinihallitus- ja kitsejuustu ning inglise cheddarit). Ka kastmed peaksid olema reklaami järgi kohapeal valmistatud, tervislikumad inimesed saavad oma burgerid tellida leivaga või lausa salatiga. Ei pea saia sööma, kui ei taha. Igati kiiduväärt. Kui üldse millegi kallal nuriseda, siis ehk see, et ruumi on vähe ja koht jätab tiba kõleda mulje. Kuigi, kui toit on hea, siis kes neid tühje seinu ja tillukest ruumi vaatab :) Meie käisime muidugi öösel nii hilja, et rahvast õieti polnudki. Kui tihedam rahvaste rändamine on, siis elatakse üksteisel vist päris seljas...
Meil tekkis muidugi kohe ka vaidlus, et kas tõesti saab reklaami uskuda, et pihvid on värsked ja kastmed ka ja... Päris kõva diskussioon oli, ega kööki ei näe ju, aga maitse ja välimuse järgi usuks seda värskuse juttu küll :) Ei näinud sugugi nii välja, nagu oleks need pihvid kusagilt lihakombinaadist külmutatuna kohale saadetud.
Meie otsustasime, et oma burgeriisu peaks edaspidi ainult Grillersis rahuldama. Hinnad on näiteks Hesburgeriga peaaegu võrreldavad, aga kvaliteet (ja kvantiteet ka!) küll mitte. Mõnele meist käis natuke vastukarva Grillersi semulik klienditeenindus, aga mõnele jälle täitsa sobis. Seda on ka puntkiskoorist näha. Üldiselt: soovitame.  Burgerite kohta täitsa kõrgem klass :) 
Kodulehte sellel söögikohal vististi ei ole, aga neil on feissbukileht! Selle leiab SIIT. 

Punktid seekord niiviisi: 

                                    Arbuusisuhkur           Tupsu           Murphy
Interjöör                              6/10                     5/10               7/10   
Toit                                      8/10                     4/10               7/10
Teenindus                           8/10                     3/10               6/10

Mis annab Grillersi keskmiseks hindeks täitsa okei 6 kümnest. Burgerikoha kohta pole paha :)

Peekoniburger (rohumaa lihaveise pihv, grillitud peekon, tomat, punane sibul, salat, marineeritud kurk, majakaste, sinep. 4,90.-)

Kolme-juustuburger (veisepihv, sinihallitus-, kitse- ja cheddar-juust, tomat, sibul, mar. kurk ja majakaste 5,00.-)

Kartulikast (2,00.-)

Sweet Rosie

Saabusime sellesse... Sõnulseletamatusse toitlustusasutusse laupäevasel pärastlõunal. Väljast jätab Sweet Rosie tõeliselt toreda mulje. Üsna stiilipuhas iiri pubi. Muidugi: üldjoontes oleks ta ilmselt efektsem ja asjalikum pubina. Tuleks sõpradega õhtul, istuks leti äärde pukile ja luristaks tumedat õlut. Ilmselt oleksin ma sellist kogemust oluliselt rohkem nautinud. Ausalt. Minge Sweet Rosiesse jooma. Ärge söögiga vaevuge. See õnnemäng ei tasu ära. 
Aga kõigest järjekorras: teenindus oli üsna sujuv ja ladus. Ehk veidi kaua venitati käikude vahel mustade nõude koristamisega, aga ei midagi hullu. Menüü oli pikk ja põhjalik, tüüpilist pubitoitu täis, aga kahtlemata toitev. Tellisime ahjulõhe juurviljawokiga ning sea ja seened. Magustoiduks creme brule ja jäätisekokteili. 
Praadide ooteaeg oli üllatavalt pikk. Või olid meie kõhud üllatavalt tühjad. Igatahes oli lõpuks mulje, et kõigil on juba toidud käes, aga meil ikka veel pole... Kui praed lõpuks saabusid, siis olid tulemused vastandlikud. Minu lauanaabri ahjulõhe oli tõesti õrn ja maitsev, kartulipUDRU (just selline oli kirjapilt menüüs) jättis värske mulje. Ta oli tõesti päris rahul. Ja mina olin tõesti päris kade, sest minu siga seentega oli lihtsalt kurb. Kartulipudru (ma vihastan juba selle kirjapildi pärast, ausalt) oli mikros soojendatud ja koorikuks kuivanud. Sealiha oli taaskord Eesti söögikohtadele kohaselt lõigatud paberõhukeseks ja lisaks veel õhemaks haamerdatud. Ja siis oli kokk seda vaest lihaviilakat veel tõelise vihaga kuumutanud. Ma ei saa aru, mis allergia on toidukohtadel normaalsete lihatükkide vastu, mille küspsustastme suhtes ka klient kaasa saaks rääkida. 
Põnevam osa saabus koos magustoiduga. Jäätisekokteil oli aus, isegi kui tiba vesine. Aga sellist creme bruleed nagu täna, ei ole ma mitte kusagil saanud. Ma ei tea, kas ma olen terve elu selle desserdi põhimõttest valesti aru saanud, ja ta peabki selline võine ja kleepuv ja kõva olema aga... Kui seda maagilist magustoitu lusikale võtta ja lusikat raputada, siis see maha ei kukkunud. Toidusõjas üsna kasutu kraam :D Kokkuvõttes leppisime me kokku, et see creme brulle oli praktiliselt Voimix suhkrukoorikuga :D
Neil on koduleht ka:  http://sweetrosie.eu/pub/

Meie panime punkte nii: 

                                     Arbuusisuhkur                 Hambahaldjas
Interjöör                              8/10                                   9/10
Toit                                      5/10                                   7/10
Teenindus                          6/10                                    7/10

Keskmine hinne Sweet Rosiele 7 kümnest.

Ahjulõhe juurviljawokiga 7.90

Siga ja seened 6.90

Creme Brule 3.00

Jäätisekokteil 2.60

 

Kohvik Lemmik

Kui seigelda Ida-Virumaal, Narva ja Narva-Jõesuu kandis, siis on söögikoha leidmine ühtaegu lihtne ja keeruline. Narvas jääb esmapilgul silma MäkDoonalds ja paar hotellirestorani.  Üks on meie maitsele liiga lihtne, teine liiga keeruline :D Statoile on, aga kabanossid tundusid reisivatele hundikestele kuidagi eriti lameda toiduvalikuna. Oleks me oma tulevikku ette näinud, oleksime vist siiski Statist mõned joogid-salatid-võileivad haaranud ja pikniku teinud. Tõesti, linna me ei tunne ja tulnud olime ka täiesti ettevalmistamata, ehk leidub Narvas peidetud gastronoomiapärle?
Narva-Jõesuus on posu spaasid, millel kahtlemata ka restoranid küljes. Mitte meie, lihtsate reisisellide, jaoks. Lõpuks koperdasime täitsa juhuslikult sellise kohviku otsa, millel nimeks Lemmik. Ja julge hundi rind on teadagi rasvane. Või nagu sel juhul: haavleid täis.
Juba sisenedes tervitas meid tõelise maalähedase külapubi fiiling. No mulle meenusid kohe lapsepõlvest ajad, kui isa mind üheksakümnendatel sarnastes kohtades alati naturaalse šnitsli ja Solo segumahlaga kostitas. Eriti see segumahl tuli mulle meelde, kui ma enda ümber ringi vaatasin. No nii üheksakümnendad, et ma ausalt oleksin eeldanud sellest ajast muusikat mängimas. Oleks asja palju usutavamaks veel teinud. 
Tellisime esialgu praed: eskalopi, sealiha seentega ja praetud lõhe ning jätsime õhku võimaluse, et tellime hiljem ehk magustoiduks pannkookegi. Esimene üllatus: lisandid tuli praele juurde osta kahe euro eest. Et siis ümmarguselt kuueeurosest praest sai kohe kaheksane. Teenindajad olid kärmed, ka toit tuli köögist lauda lausa välgukiirusel. Selle fenomeni põhjus selgus siis, kui olime kahvlid toitu löönud. Teine üllatus: armunud ei olnud keegi selles paigas vististi juba aastaid olnud. Sest ühelgi prael ei eksisteerinud kohe teragi soola, muudest vürtsidest ja maitseainetest rääkimata. Keedukartulid olid hommikul valmis keedetud ja vahetult enne serveerimist mikroahjus kuumaks aetud. See väga spetsiifiline kuivanud kiht oli neil kõigil ümber. Kartulipüree sai kiidusõnu, sest ei olnud vähemast pakist võetud. Seentega sealiha oli maitsetu ja üllatas sellega, et koos seente ja juustuga ei olnud lihale sibulat lisatud. Oleks kohe maitsvam olnud. Kas vene köögis mitte ei jumaldata sibulat ja küüslauku? Praetud lõhe tundus pigem friteeritud ja tilkus õlist. Ainus kaste, mida selle toidukoha kokad tunnustavad, on ilmselgelt ketšup. Millest jääb ilmselgelt väheks. Muide, keedukartuleid ei parandanud ka meeleheitlik ketšupisse uputamine.
Tõeline tagasivaade aegadele, kus söök ei olnud söögikohtades kõige olulisem asi. Peaasi, et kodust välja sai ja seltskonda oli :D Pannkooke me igatahes ei tellinud. Ja keedukartulid jäid meist praktiliselt puutumatult taldrikule. Leib päästis päeva.
Arve oli keskmiselt üheksa eurot inimese kohta, selles siis igaühele praad koos lisandiga ja jook. Tundus natuke palju toidu eest, mis oli osaliselt söödamatu ning täielikult maitsetu. Ära tulime vastakate tunnetega. Lapsepõlve mälestused on ju toredad, aga hästi süüa oleks veel toredam :D Igatahes jõudsime hiljem autos kokkuleppele, et nälga ka enam ei ole ja keegi ei palunud tanklasse või poodi snäkipeatusele. 
Lemmikul on olemas ka koduleht. See asub aadressil  http://kohviklemmik.ee/et/

Punkte sai see blast from the past järgmiselt: 

                         Arbuusisuhkur               Tupsu               Hermione
Interjöör                  5/10                          4/10                     5/10
Toit                          3/10                          3/10                     3/10
Teenindus               5/10                          3/10                    5/10

Lemmiku keskmine on meie hinnangul ümmargune 4 punkti kümnest võimalikust. 

Menüü

Sealiha seentega 6.50.- (+ 2.- lisandid)

Praetud lõhe 5.50.- (+ 2.- lisandid)

Eskalop "Lemmik" 5.- (+ 2.- lisandid)

Rohuaia kohvik

Üle pika aja on restohundid jälle liikvel. Ja täna külastasime me Rakveres sellist ilusat kohta nagu Rohuaia kohvik. Nagu nimest võib eeldada, asub see Rohuaia tänaval, keskväljaku melust natuke eemal, aga on tõeliselt ilusa interjööriga ja vaikne kohvik, kus on korralik koogivalik ja ulatuslik pitsamenüü, lisaks mõned praed, eelroad ja magustoidud. Pitsad on seal muide õhukese põhjaga ja pigem krõbedad, mitte rohkemlevinud ameerikapäraselt tainased. 
Meie saabusime Rohuaeda kolmekesi kella viie ajal teisipäeva õhtul. Rahvast polnud palju, aga tühi ka ei olnud. Keegi ei hakanud seekord eelroogadega aega raiskama, pilk liikus otse pearoogadele. Õnneks oli pärast tänu sellele ruumi veel kooki ja kohvi nautida :) 
Meie tellisime seekord Caesari pitsa, mis nägi esmapilgul välja nagu pannkoogi peale pandud salat, aga maitse oli kuuldavasti mõnus. Seakarbonaad Coleslawi salati ja Hasselbacki kartuliga oli toitev, aga natuke segadusseajav praad. Kapsasalat oli nii hea, et kartul tundus täitsa üleliigne, oleks rohkem kapsast tahtnud hoopis. Ja kastmega on keegi veidi metsa pannud selle prae juures. Nagu lihatut guljashi oleks keegi suure kulbiga taldrikule virutanud. Liha see eest maitses mmmmm kui hästi. Tursafilee köögiviljade ja tar-tar kastmega tekitas tõsise arutelu selle üle, kuidas need köögiviljad õigupoolest valmistatud on. Kõik oli kuidagi pooltoores ja maitsestamata, et äkki on grillitud... Supertervislik ilmselt igatahes :) Ja porgandile selline poolkõva ja soolatu seisund isegi sobib, see maitseb niigi hästi. Kala kohta ei tulnud ühtki kaebust, ilmselt oli siis nämma. 
Koogilett oli nii kena, et lausa raske oli otsust langetada. Meie valikuks said martsipanikook, šokolaadi-karamellikook ja Brita kook. Külluslikud ja magusad kõik, keegi ei osanud kurta. No kui, siis oli Brita ehk natuke liiga vahukoorene ja külluslik olnud isegi :) Ärge seda siis iiri kohviga tellige, vahukoorene kohv ja vahukoorene kook annavad kokku väga diabeedimaitselise kombo :)
Hinnad on supermõistlikud: üle kümneeurost arvet on juba päris raske välja pigistada, isegi koos koogiga. Kolme peale maksime ehk tibakese üle kolmekümne euro, aga selles hinnas on ka paar klaasi majaveini ja päris mitu kohvi. Ikkagi väga mõistlik. Kui enne kella kaheksat on tahtmine Rakveres kusagil istuda, siis meie igatahes soovitame!
Koduleht on sellel paigal ka täitsa olemas ja veel väga ülevaatlik. Isegi menüü saab enne üle vaadata ja paremad palad välja valida. Või toidu hoopis koju tellida! :) Nende leht asub aadressil  http://www.rohuaiakohvik.ee/et

Aga punktid jaotusid selliselt: 

                      Arbuusisuhkur              Tupsu             Hermione
Interjöör              10/10                        9/10                   8/10
Toit                       8/10                         7/10                   7/10
Teenindus            8/10                         8/10                   8/10

Mis teeb keskmiseks hindeks tugeva  8.1 punkti. Restohunt soovitab!

Caesari pitsa (väike) 3.-

Seakarbonaad Coleslawi salati ja Hasselbacki kartuliga 6.70.-

Tursafilee köögiviljade ja tar-tar kastmega 8.70.-

Koogivalik

Martsipanikook, mustikakook ja kaks lattet.

Brita kook

Cappucino ja tükk šokolaadi-karamellikooki.

Kaer

Kui te veedate aega põhjarannikul, käite näiteks Jägala joal ja liigute sealt edasi Rakvere poole, siis ärge lootke, et teile teele kuigi palju põnevaid söögikohti jääb. Paar viita on, aga need juhatavad otse mittekuhugi. Meie trippisime kaunil pühapäevasel õhtupoolikul just sealkandis ja pidime nälga ära surema. Kuni meile Kuusalu teele jäi. Ja me avastasime sealt sellise põneva baar-kohviku nagu seda on Kaer. 
Tagantjärele tarkadena soovitaksime me, et te natuke kauem nälga kannataksite ja Viitnale välja sõidaksite. Sealne šašlõkk on kannatusi väärt :) Kui nälg lausa silmanägemist võtab, siis ostke Kuusalust paar pirukat ja kannatage ikkagi Viitnani. 
Kaer asub Kuusalus Konsumiga samas majas. Leida pole seda raske. Meie ründasime sinna sisse kella kuue ajal pühapäevasel päeval ja olime praktiliselt ainsad kliendid. Menüü on lühike ja konkreetne. Tahvlil seina peal on rohkem valikuid kui trükitud menüüs. Kogu sisekujundus meenutab 90date hämarat külapubi. Noh, nurgas oli maailma kõige kurvema ja lontis välimusega nahkdiivan, kesksel kohal oli kaks hiiglaslikku piljardilauda, kogu majas tundus töötavat ainult üks inimene, ja terve koht tahaks hädasti üht kena sanitaarremonti või vähemalt tolmuimejat ja niisket lappi. 
Valisime omale praed, kaks seafileed ja üks paneeritud kala, jäätisekokteilid ja joogid. Arve tuli kolme inimese peale alla 20 euro. Hinna suhtes ülimalt normaalne koht. Ainus miinus on, et kui toit käes on, siis ei imesta enam keegi odava hinna üle. Kõik kolm praadi nägid täpselt ühesugused välja, kuidas teenindaja neil vahet tegi, ma ei tea :D Ja tellitud kala osutus lauas hoopis kanafileeks. Lihaga oli see põnev asi, et paneering oli paksem kui liha. Mulle selline petukaup ei meeldi. Ja fileed ei tasu ikka päris läbipaistvaks ka haamerdada, las olla natuke närimist ka. Kartulite puhul kahtlustas üks lauakaaslane, et need olid fritüüris krõbedaks lastud eilsed keedukartulid :D Ma ei julge öelda, kas see oli tõsi või ei. Kogu praad oli üsna maitsetu, sest kokk on ilmselt kuulnud ainult soolast ja piprast. Jäätisekokteilid olid pigem piimakokteili kontsistentsiga, aga 1,3 euro eest ei saagi vist väga palju jäätist... :)
Ja palun, rahvas, kui on teil on juba raha söögikoha avamiseks, siis peaks olema ka raha millegi parema jaoks, kui kunstlilled! See on lihtsalt nilbe....
Põhimõtteliselt on see ilmselt suurepärane koht inimesele, kes on üsna kehv kokk, aga tahaks vahel väljaspool kodu kodust toitu süüa :D Noh, et siis ei ole erinevus nii kardinaalne ja võid endiselt tunda, et sa suudad oma köögis kohvikutoitu valmistada :D Igal juhul soovitan ma aktiivselt otsida Kaerale alternatiive. 

Meie punktid on igatahes sellised: 


                        Arbuusisuhkur         Stradlin        Baby
Interjöör                   5/10                    7/10           9/10
Toit                          4/10                    3/10           1/10
Teenindus                5/10                     6/10           5/10

Keskmine hinne seega ümmargune 5. 

Meat Market

Kuhu minna Tartus, kui tähistamist vajab üks sünnipäev, aga kõht on ka kenakesti tühi, tahaks tunda end peenelt, aga mitte maksta poolt kuupalka miksroskoopilise tükikese Foie Gras' eest? No meie valisime Meat Marketi. And here's how it went: 
Mul oli millegipärast meeles, et see söögikoht asub Raekoja Platsi ääres. Seega, oli meil paar minutit segadust ja muret ning mobiilset guugeldamist. Aga kätte leidsime. Ega ta tõesti kaugel ka ei olnud. Otse Tsink Plekk Pange vastas, Küütri tänaval. Mõnus vaikne, aga lihtsasti ligipääsetav koht. 
Minu esmamulje oli automaatselt suurepärane, sest kui me sisse astusime, ootas meid peaaegu uksel kelner koos kahe väga hõrgutava välimusega joogiga. Kahjuks need siiski ei olnud meile. Aga esmamulje oli selleks ajaks juba loodud :D 
Ma kujutasin iseenesest seda kohta kuidagi suuremana ette. Vist sellepärast, et nimes on sõna market ja turud on alati suured kohad. Istuma pandi meid otse akna alla, mis oli nunnu. Lauda, mis oli sellise suurusega, et üksinda oleks selle taga mugavam olnud, ja toolidele, mis olid plastikust. See polnud väga nunnu. Midagi ei juhtunud, aga mina näiteks ei julgenud end liiga palju liigutada. Teate küll, plastik ei ole alati kõige usaldusväärsem. 
Menüü oli asjalik, kuigi minu kujutluses oleks võinud erinevaid liha- ja grilliroogi isegi rohkem olla. Kui juba Meat Market, olgu siis ikka suurelt ja selgelt! Valimine oli kõigest hoolimata keeruline: kas veis või lammas? Kana või part? Kas lambašašlõkk maitseb ikka korralikult ja kasukaselt, või on see rohkem äädikamarinaadi-maitseline? Ja nii edasi. Võtsime pardi ja lamba, kumbki magustoidu ka. 
Alguses oli juttu nii palju, et ei pannud tähelegi aja möödumist. Lõpuks hakkas pilk aina enam kööiuksele liikuma. Kas juba..? Ma ei ütleks, et ooteaeg meeletult pikk oli, kella unustasin ma ka vaadata, aga natuke rahutuks tegi küll. Samas, ma olin ka üsna näljane. Ja ega grill ei ole midagi, mida tagant saab kiirustada :) 
Kui toit saabus, oli see igal juhul ootamist väärt. Ideaalselt küpsetatud, mõnusalt maitsestatud, mahlane ja suussulav... Ma jäin igati rahule oma valikuga. Leeni kiitis muidugi omakorda parti, mis oli samuti imehea olnud, kuigi pool taldrikut oli täis suuri salatilehti, mis natuke müstiliseks kogu selle kompositsiooni tegid. 
Magustoitudeks olid meil Creme Brulee ja Tiramisu, mis mõlemad väga head olid. Üldse, pean ma tunnistama, läheb kogu see kiitmine siin igavaks juba. Aga kritiseerida ka väga midagi ei oska. Kõik oli maitsev, teenindus oli sõbralik, käidi isegi keset einet uurimas, kas kõik on hea. Kui mul suu parajasti pungil lammast täis poleks olnud, oleksin ma ilmselt ka midagi asjalikku suutnud vastata :D 
Poolteist tundi veetsime efektiivselt ära, kummalgi läks pea 20 eurot selle eine peale, aga sünnipäev sai mõnusas õhkkonnas tähistatud ja kurta pole midagi. Kui lihaisu peal on ja te parajasti Tartus asute, siis astuge aga lihaturule sisse. Hinnad on meiesugustele noortele ehk tiba soolased, aga selle raha eest saab ka väga head taset nautida. Kokteile on neil menüüd ka päris mitut erinevat sorti, nendeni me eile kahjuks ei jõudnudki. Mina olin nimelt roolis ja Leeni usaldab ainult seda alkoholi, mis on pruulikojast läbi käinud :D 

Arve tuli meil kahe peale kokku 36 eurot, punktid jagasime aga selliselt: 


                                  Arbuusisuhkur                      Lothleg
Interjöör                             8/10                                9/10                     
Toit                                   10/10                               9/10
Teenindus                          9/10                                9/10

Keskmine hinne seega täpselt 9 punkti. Meile meeldis! 

Lambašašlõkk kartulilootsikutega (13.-)

Pardi confit (9,5.-)

Tiramisu hoidis (4,5.-)

Creme brulee (4.-)

Slaavi köök - 12 kuud

Käisime täna Rakvere oma vene restoranis. Kõhud olid päris korralikult tühjad, varasem luure andis põhjust kõrgeteks lootusteks. Noohhh, muljeid oli seinast seina. 
Saabusime kella kolme ajal, peale meie oli restoranis veel paar laudkonda, üsna mõnus ja rahulik. Armas oli, et meid kohe saabumisel tervitati ning menüüd tulid ka jalamaid. Valik oli asjalik, hinnad väga-väga mõistlikud. See tähendab siis seda, et need olid üllatavalt odavad :D
Mina tellisin potiroa sealiha ja metsaseentega, minu kaaslane aga seljanka ja pelmeenid. Kummalegi üks keefir ka. Ma tunnistan, et kuna ma eelrooga ei tellinud, oli leivakorvi sisu minu jaoks suur pettumus: kahvel ja nuga, mida meil kummalgi vaja ei läinud, ja neli viilu poolkõva leiba. Meh. 
Esimesena saabus lauda seljanka. Mõnusalt tummine supp, lusikas oleks ilmselt püsti jäänud sellesse, kui sel oleks aega olnud paigal seista :D Minu kaaslase jaoks veidi liiga piprane, aga minu jaoks oli see täi-es-ti ideaalne. Krehvtine ja paks ja toitev. Muidugi kuulsin ma, et seljankas ei tohiks tegelikult kartulit üldse olla, seega oli see natuke nagu petu-seljanka.
Keedetud pelmeenid ulpisid meie üllatuseks leemes ja nägid välja nagu pelmeenisupp. Aga olgu kohe ka öeldud: leem oli väga maitsev olnud, pelmeenid olid kohapeal valmistatud ja kuigi mu õrna maitsemeelega kaaslane kurtis soola liigkasutuse üle, jäi ta kokkuvõttes oma toiduga rahule. 
Minu potiroog saabus lauda lausa särisevana, see oli külluslik, seenene, juustune ja toitev. Ma oleksin ehk natuke rohkem... Niiskust tahtnud :D Kartul-porgand olid üsna kuivad ja oleksid vajanud mingit kastet või efektiivsemat jooki kui keefir. Aga ma ei kurda, kõhu sai täis küll. 
Just siis, kui me arutasime, kas me tahame magustoitu ka, ja kas see magustoit võiks olla vareenikud, saabus teenindaja ning viskas meid arvega. Üsna piltlikult. Kui sa tavaliselt ootaksid, et teenindaja tuleb, koristab nõud, küsib, kuidas maitses... Ja ehk pakub midagi veel, siis tema pillas sõnatult meie arve laua keskele ning läks koristama. 
Me ausalt arvasime, et sulgemisaeg on käes, kuigi oli reedene päev ja kell oli neli. Kui kõik laudkonnad vaikselt lahkuvad ja teenindaja harjaga su jalgealust pühib, tekivad sul paratamatult kahtlused. Tegelikult nad ilmselt ikka ei sulgenud. Või ma ei tea ka, vareenikuid me nii asjalikult nühkivalt-pühkivalt teenindajalt küsima ei hakanud, maksime oma arve ja ei jäänud ootama, millal ta tolmuluua ja des-vahendid välja otsib. 
Kokkuvõtteks: päris kena väike koht Rakvere kesklinnas. Hinnad on enam kui taskukohased, meie arve oli kahe peale kokku 13 eurot ja mingid jubinad. Not bad. 

Meie hinnang sellele restoranile on järgmine: 

                                       Arbuusisuhkur                  Pirbir
Interjöör                             6/10                                5/10                     
Toit                                      8/10                                7/10
Teenindus                           6/10                               6/10

Keskmiseks seega 6.3 punkti. Nagu ma ütlesin: not bad.