Pubi Wesenbergh

Kuna meie tavaline kohvitamiskoht oli parajasti broneeritud, siis pidime traditsioone murdma ja Rakveres uue istumiskoha leidma. Astusime Wesenberghi sisse reedel kella viie paiku, peale meie olid majas ainult teenindajad, aga meil on andmeid, et õhtuti käib seal päris aktiivne tegevus. Pärastlõunal on see igatahes väga vaikne koht, kus istuda ja kohvitada. 
Teenindus oli äärmiselt sõbralik ja tähelepanelik. Pole eestlasena peaaegu harjunudki sellise asjaga, et sinu eest  nii hästi hoolitsetakse :) Kõik käis kärmelt ja viisakuste saatel. Meile meeldis! 
Toidud olid lihtsad ja menüü lühike ja konkreetne. Tomati-kanasupp oli igatahes nii terav, et ma olin päris tänulik, et ma sinna kõrvale pool liitrit vett võtsin. Ma olin pooleldi imestunud, et mu hingeõhk ei leegitsenud :D Ma tellisin magustoidu ka, väga mõnus brownie oli, aga millegipärast ma olen foto sellest kuhugi ära kaotanud ja teile seda presenteerida ei saa... Hmmh. Minu kaaslase lõhe erilist muljet ei jätnud, tema arvas, et teist korda ta sama toitu ei telliks. Mina läheksin desserdi nimel vist tagasi küll, aga toda krehvtist tomatisuppi soovitan ma küll tellida ainult neil, kes tõeliselt teravate elamuste peal väljas on. Ma isegi vaatasin, et laual on pipraveski täitsa olemas, äkki paneks köögis korraga vähem vürtsi supi sisse, ma saaksin ju lauas ise juurde uhada seda, kui ma tahaksin...
Mulle Wesenbergh meeldib. Mulle meeldib sisekujundis ja asukoht. Ja nende armas teenindaja, kelle nime ma kahjuks ei märganud välja uurida... Teda kiidaks küll! Nii püüdlikku ja tähelepanelikku teenindust ei kohta just tihti. Ma loodan, et teda hinnatakse vääriliselt! Ainus, mis mulle väga ei istunud, oli nende muusikavalik, mis ümbruse ja õhustikuga väga kokku ei hakka. Ootaks esmapilgul rohkem mingit jazzilikku õi bluesilikku muusikat, aga neil tuleb ikka päris kodukootud umpa-umpat. Ma nende asemel tegeleksin selle osaga, seal oleks tegemist veel küll. 
Üldiselt tulime me ära täis kõhtude ja rõõmsa meelega. Minul kulus näiteks supi-kohvi-vee-magustoidu kombo peale 12 eurot kopikatega. Mitte midagi šokeerivat, kuigi Rakveres saaks ka odavamalt. Samas ikkagi praktiliselt hotelli lobby baar, mille puhul pole veits soolasemad hinnad imekspandavad. 
Väga lühike ja lööv koduleht on neil ka. Selle leiab SIIT. 

Hindeid andsime me nii: 

                                    Arbuusisuhkur                  Hermione
Interjöör                             9/10                                6/10
Toit                                     6/10                                7/10
Teenindus                        10/10                               9/10

Keskmine hinne Wesenberghi pubile meilt 7.8 punkti kümnest võimalikust. Teenindus annab ikka palju juurde ja silub kõik muud pisivead! Võtke õppust, teenindusasutused!

 

 

Vilde lokaal

Me olime ühel mõnusal reedesel päeval Tartut avastamas, mängisime turiste, jalutasime muuseumides ning imetlesime planetaariumit AHAA keskuses. Kui aeg juba lõunas oli, meil pikk hommik selja taga, siis liikusid mõtted vaikselt toidule. Mingit suurt eelnevat uurimistööd me läbi polnud viinud, eeldasime, et Tartu kesklinnas ilma mõnele toidukohale komistamata liikuda ei saagi. Mõneti oli meil õigus, aga paar valestarti oli ka. Midagi vürtsikat nagu ei tahtnud, seega jäid ära igasugused idamaised söögikohad. Samas soovisime sooja toitu, seega jäid ära kohvikud, mis pakkusid ainult salatipokaale ja koogikesi. Nii me siis lonkisime ja mõtlesime ja valisime... Ning kuna me kusagilt valesti ära keerasime ning Wernerit üles ei leidnud, lõpetasime me Vildes. Ka kena ja legendaarne Tartu söögikoht :) 
Kartes, et tervisekohvik meie tühjade kõhtude jaoks ehk liiga tervislik on, ronisime me teisele korrusele ning istusime maha Vilde lokaalis. Kuna me jõudsime enne kella kolme, siis saime valida vaid päevapakkumiste vahelt, mis oli okei, aga pikemast menüüst me aimu ei saanud. Tuleb kunagi tagasi minna. Niisiis, võtke seda väikest arvustust terakese soolaga, me ei süüvinud ehk nii sügavale, kui võinuks :)
Esimesena üllatas kohe see, et laual oli kann marjaveega. Mitte just paljud söögikohad Eestis ei praktiseeri sellist tasuta vee pakkumist. Väga kena väike žest, mis positiivse esmamulje tekitas. Teenindus rikkus natuke seda positiivset esmamuljet. Ma ei ole vist oma elus minimalistlikumat teenindust kohanud :D No tõesti, selle tunnikese jooksul, mis me seal istusime, kuulsime me teenindajalt kokku ehk kümme sõna. Nii vähe, kui absoluutselt hädavajalik. 
Päevapakkumiste menüü oli samuti lühike ja lööv: valida oli tatraga pikkpoiss, maitseriisiga hakkliharull või kalasupp. Ja magustoiduks karamellirull. Me võtsime praed, sest kõhud olid tõesti päris tühjad. Ja magustoidud ka, sest hinnad olid lihtsalt nii meeldivad, et oleks patt olnud seda kasutamata jätta. Me saime kolmekesi söönuks umbes viieteist euro eest. 
Praed olid lihtsad ja maitsvad. Selline mõnus soe kõhutäis, mis maitses väga hästi. Minu riis oli kohati küll päris kõva, mõned terad tundusid täitsa keetmata. Magustoit oli kerge üllatus, sest karamellirulli kujutasime me mõneti teistmoodi ette. Enda viga muidugi, et me ei uurinud, mida see endast täpselt kujutab. Millegipärast ei löönud nime lugedes esimesena ette pärmi-lehttaignast kukkel, millel veidike pruunikat pastat sees. Ja kummalisel kombel toodi see koos kahvliga... Ja törtsu maasika toormoosiga. Sellise kõvemat sorti koorikuga küpsetise söömine kahvliga on omamoodi kunsttükk. 
Kokkuvõttes said kõhud täis, meel oli hea, arve tuli soodne, ja meil on plaanis kunagi ka õhtupoolikusel ajal Vildest läbi käia, et täispikk menüü üle vaadata. Soovitame küll. Esialgu vähemalt lõunakohana, sest hinna-kvaliteedi suhe oli suurepärane. 
Neil on koduleht ka. Ja seal on jooksvalt näha ka päevapakkumised, kui teil huvi peaks olema :) Kodulehe leiate SIIT.

Punkte andsime me nii: 

                          Arbuusisuhkur            Tupsu          Hermione
Interjöör                    8/10                      8/10              10/10
Toit                            7/10                      7/10                7/10
Teenindus                5/10                      6/10                5/10

Keskmiseks hindeks Vilde lokaali päevapakkumiste osale seega ümmargune 7 punkti kümnest. Meie soovitame. Minge lõunale!

Silk Sushi Pärnus

Mina isiklikult sushibaare ei hinda. Mitte, et mulle sushi ei meeldiks, aga ma olen otsustusvõimetu inimene ja neil on alati niiiiiii pikad menüüd... :D Mul on vähem valikuid vaja, et ma reaalselt söönuks saaksin. 
Igatahes olime me täna Pärnus. Ja näljased. Ja ei viitsinud pikalt linnas jaurata, pidasime Kaubamajakas kinni ja seal ta oligi... Tilluke-tilluke sushikoht maksimaalselt viieteistkümnele inimesele :) 
Kaubanduskeskuse söögikoha kohta täitsa õdus. Väikesepoolne küll, aga väga akvaariumis istumise tunnet ka ei teki, eks inimesed ikka vaatavad, kui sa kausist suppi luristad ja pulkade vahelt sushit sülle pillad, aga... Närvidele ei käi.
Kuna mina olen otsustusvõimetu, siis ma isegi ei süvenenud erinevate sushide keerulisse maailma, lihtsalt tellisin pardisupi ja semifredo ja asi korras. Fox võttis küll sushit. Ja misosuppi ka. Söönuks sai. Arve kahepeale oli 30 euro ümber, seal sees siis 12 tükki taimetoidu-sushit, kaks suppi, üks magustoit ja kaks pudelit vett. 
Ingver, mida sushi juurde serveeriti, oli üsna kummaline ja alla igasuguse arvestuse. Miso oli suurepärane, pardi-seenesupp oli pardine ja kerge, sushi kohta ei tulnud ühtki säravat kiitust, aga laita polnud ka midagi. Tavaline Eesti keskmine siis ilmselt? Magustoit oli suussulav ja imeheaaaa... Täiesti taastas mu usu Pärnu söögikohtadesse.Ma arvan, et puhtalt selle desserdi pärast läheksin ma uuesti Silgu Sushisse. Ehk ma julgeksin järgmine kord isegi reaalset sushit tellida :D

Puntkid jagunesid meie tänase kerge sushilõuna eest järgmiselt: 

                          Arbuusisuhkur                 Fox
Interjöör                    7/10                         10/10
Toit                            7/10                           7/10
Teenindus                9/10                         10/10 

Silk Sushi Baar Pärnus saab seega keskmiseks hindeks 8.3 punkti.

 

Pardi supp šitake seentega (6.3.-) ja just nii see kirjapilt menüüs välja näeb. Justnimelt pardi supp.

Miso supp tofuga (3.6.-)

Valik erinevaid taimetoitlaste sushisid.

Passioni semifredo vürtsikate keshju pähklite ja passioni-koorekastmega (7.2.-)

 

 

Grillers burgerirestoran

Kuna me olime just pikemalt autoreisilt saabunud ja kell oli pool üks öösel ja Rakveres ei ole eriti palju söögikohti sel ajal lahti, siis testisime nagu muuseas ära sellise põneva söögikoha nagu Grillers. 
Mööda on sellest sõidetud kordi, alati on autos ka kerge diskussioon tekkinud, et millal siis... Päris põnev ikkagi: kohapeal tehtud pihvid mõnusast veiselihast, ja nagu täna selgus, siis ka kohapeal valmistatud friikartulid? Kartulid said küll kõvasti kiitust, isegi rohkem kui burgerid :) 
Mis me siis avastasime... Vägevad suured burgerid, millel täitsa mõistlikud hinnad. Friikartuliports on lausa nii suur, et kolmele jagamiseks paras. Sobivalt kaua on nad lahti ka: reedeti ja laupäeviti lausa kella kolmeni öösel, pühapäeviti kella kuueni õhtul, muudel päevadel kella kaheksani õhtul. Nädalavahetuseti ei pea pidulised Rakveres mitte tühja kõhtu kannatama :D 
Meie restohuntide valikuks sai seekord peekoniburger (4.90), kolme-juustuburger (5.00) ja friikad (2.00). Kui peekoniburgeri puhul tekkis soov pihvile soola-pipart peale raputada, siis kolme-juustukaga oli nii, et kurdeti pigem liigsoolasuse üle. Muidugi oli siin ilmselt suurem probleem juustudes kui pihvis (selle burgeri vahel on sinihallitus- ja kitsejuustu ning inglise cheddarit). Ka kastmed peaksid olema reklaami järgi kohapeal valmistatud, tervislikumad inimesed saavad oma burgerid tellida leivaga või lausa salatiga. Ei pea saia sööma, kui ei taha. Igati kiiduväärt. Kui üldse millegi kallal nuriseda, siis ehk see, et ruumi on vähe ja koht jätab tiba kõleda mulje. Kuigi, kui toit on hea, siis kes neid tühje seinu ja tillukest ruumi vaatab :) Meie käisime muidugi öösel nii hilja, et rahvast õieti polnudki. Kui tihedam rahvaste rändamine on, siis elatakse üksteisel vist päris seljas...
Meil tekkis muidugi kohe ka vaidlus, et kas tõesti saab reklaami uskuda, et pihvid on värsked ja kastmed ka ja... Päris kõva diskussioon oli, ega kööki ei näe ju, aga maitse ja välimuse järgi usuks seda värskuse juttu küll :) Ei näinud sugugi nii välja, nagu oleks need pihvid kusagilt lihakombinaadist külmutatuna kohale saadetud.
Meie otsustasime, et oma burgeriisu peaks edaspidi ainult Grillersis rahuldama. Hinnad on näiteks Hesburgeriga peaaegu võrreldavad, aga kvaliteet (ja kvantiteet ka!) küll mitte. Mõnele meist käis natuke vastukarva Grillersi semulik klienditeenindus, aga mõnele jälle täitsa sobis. Seda on ka puntkiskoorist näha. Üldiselt: soovitame.  Burgerite kohta täitsa kõrgem klass :) 
Kodulehte sellel söögikohal vististi ei ole, aga neil on feissbukileht! Selle leiab SIIT. 

Punktid seekord niiviisi: 

                                    Arbuusisuhkur           Tupsu           Murphy
Interjöör                              6/10                     5/10               7/10   
Toit                                      8/10                     4/10               7/10
Teenindus                           8/10                     3/10               6/10

Mis annab Grillersi keskmiseks hindeks täitsa okei 6 kümnest. Burgerikoha kohta pole paha :)

Peekoniburger (rohumaa lihaveise pihv, grillitud peekon, tomat, punane sibul, salat, marineeritud kurk, majakaste, sinep. 4,90.-)

Kolme-juustuburger (veisepihv, sinihallitus-, kitse- ja cheddar-juust, tomat, sibul, mar. kurk ja majakaste 5,00.-)

Kartulikast (2,00.-)

Sweet Rosie

Saabusime sellesse... Sõnulseletamatusse toitlustusasutusse laupäevasel pärastlõunal. Väljast jätab Sweet Rosie tõeliselt toreda mulje. Üsna stiilipuhas iiri pubi. Muidugi: üldjoontes oleks ta ilmselt efektsem ja asjalikum pubina. Tuleks sõpradega õhtul, istuks leti äärde pukile ja luristaks tumedat õlut. Ilmselt oleksin ma sellist kogemust oluliselt rohkem nautinud. Ausalt. Minge Sweet Rosiesse jooma. Ärge söögiga vaevuge. See õnnemäng ei tasu ära. 
Aga kõigest järjekorras: teenindus oli üsna sujuv ja ladus. Ehk veidi kaua venitati käikude vahel mustade nõude koristamisega, aga ei midagi hullu. Menüü oli pikk ja põhjalik, tüüpilist pubitoitu täis, aga kahtlemata toitev. Tellisime ahjulõhe juurviljawokiga ning sea ja seened. Magustoiduks creme brule ja jäätisekokteili. 
Praadide ooteaeg oli üllatavalt pikk. Või olid meie kõhud üllatavalt tühjad. Igatahes oli lõpuks mulje, et kõigil on juba toidud käes, aga meil ikka veel pole... Kui praed lõpuks saabusid, siis olid tulemused vastandlikud. Minu lauanaabri ahjulõhe oli tõesti õrn ja maitsev, kartulipUDRU (just selline oli kirjapilt menüüs) jättis värske mulje. Ta oli tõesti päris rahul. Ja mina olin tõesti päris kade, sest minu siga seentega oli lihtsalt kurb. Kartulipudru (ma vihastan juba selle kirjapildi pärast, ausalt) oli mikros soojendatud ja koorikuks kuivanud. Sealiha oli taaskord Eesti söögikohtadele kohaselt lõigatud paberõhukeseks ja lisaks veel õhemaks haamerdatud. Ja siis oli kokk seda vaest lihaviilakat veel tõelise vihaga kuumutanud. Ma ei saa aru, mis allergia on toidukohtadel normaalsete lihatükkide vastu, mille küspsustastme suhtes ka klient kaasa saaks rääkida. 
Põnevam osa saabus koos magustoiduga. Jäätisekokteil oli aus, isegi kui tiba vesine. Aga sellist creme bruleed nagu täna, ei ole ma mitte kusagil saanud. Ma ei tea, kas ma olen terve elu selle desserdi põhimõttest valesti aru saanud, ja ta peabki selline võine ja kleepuv ja kõva olema aga... Kui seda maagilist magustoitu lusikale võtta ja lusikat raputada, siis see maha ei kukkunud. Toidusõjas üsna kasutu kraam :D Kokkuvõttes leppisime me kokku, et see creme brulle oli praktiliselt Voimix suhkrukoorikuga :D
Neil on koduleht ka:  http://sweetrosie.eu/pub/

Meie panime punkte nii: 

                                     Arbuusisuhkur                 Hambahaldjas
Interjöör                              8/10                                   9/10
Toit                                      5/10                                   7/10
Teenindus                          6/10                                    7/10

Keskmine hinne Sweet Rosiele 7 kümnest.

Ahjulõhe juurviljawokiga 7.90

Siga ja seened 6.90

Creme Brule 3.00

Jäätisekokteil 2.60

 

Kohvik Lemmik

Kui seigelda Ida-Virumaal, Narva ja Narva-Jõesuu kandis, siis on söögikoha leidmine ühtaegu lihtne ja keeruline. Narvas jääb esmapilgul silma MäkDoonalds ja paar hotellirestorani.  Üks on meie maitsele liiga lihtne, teine liiga keeruline :D Statoile on, aga kabanossid tundusid reisivatele hundikestele kuidagi eriti lameda toiduvalikuna. Oleks me oma tulevikku ette näinud, oleksime vist siiski Statist mõned joogid-salatid-võileivad haaranud ja pikniku teinud. Tõesti, linna me ei tunne ja tulnud olime ka täiesti ettevalmistamata, ehk leidub Narvas peidetud gastronoomiapärle?
Narva-Jõesuus on posu spaasid, millel kahtlemata ka restoranid küljes. Mitte meie, lihtsate reisisellide, jaoks. Lõpuks koperdasime täitsa juhuslikult sellise kohviku otsa, millel nimeks Lemmik. Ja julge hundi rind on teadagi rasvane. Või nagu sel juhul: haavleid täis.
Juba sisenedes tervitas meid tõelise maalähedase külapubi fiiling. No mulle meenusid kohe lapsepõlvest ajad, kui isa mind üheksakümnendatel sarnastes kohtades alati naturaalse šnitsli ja Solo segumahlaga kostitas. Eriti see segumahl tuli mulle meelde, kui ma enda ümber ringi vaatasin. No nii üheksakümnendad, et ma ausalt oleksin eeldanud sellest ajast muusikat mängimas. Oleks asja palju usutavamaks veel teinud. 
Tellisime esialgu praed: eskalopi, sealiha seentega ja praetud lõhe ning jätsime õhku võimaluse, et tellime hiljem ehk magustoiduks pannkookegi. Esimene üllatus: lisandid tuli praele juurde osta kahe euro eest. Et siis ümmarguselt kuueeurosest praest sai kohe kaheksane. Teenindajad olid kärmed, ka toit tuli köögist lauda lausa välgukiirusel. Selle fenomeni põhjus selgus siis, kui olime kahvlid toitu löönud. Teine üllatus: armunud ei olnud keegi selles paigas vististi juba aastaid olnud. Sest ühelgi prael ei eksisteerinud kohe teragi soola, muudest vürtsidest ja maitseainetest rääkimata. Keedukartulid olid hommikul valmis keedetud ja vahetult enne serveerimist mikroahjus kuumaks aetud. See väga spetsiifiline kuivanud kiht oli neil kõigil ümber. Kartulipüree sai kiidusõnu, sest ei olnud vähemast pakist võetud. Seentega sealiha oli maitsetu ja üllatas sellega, et koos seente ja juustuga ei olnud lihale sibulat lisatud. Oleks kohe maitsvam olnud. Kas vene köögis mitte ei jumaldata sibulat ja küüslauku? Praetud lõhe tundus pigem friteeritud ja tilkus õlist. Ainus kaste, mida selle toidukoha kokad tunnustavad, on ilmselgelt ketšup. Millest jääb ilmselgelt väheks. Muide, keedukartuleid ei parandanud ka meeleheitlik ketšupisse uputamine.
Tõeline tagasivaade aegadele, kus söök ei olnud söögikohtades kõige olulisem asi. Peaasi, et kodust välja sai ja seltskonda oli :D Pannkooke me igatahes ei tellinud. Ja keedukartulid jäid meist praktiliselt puutumatult taldrikule. Leib päästis päeva.
Arve oli keskmiselt üheksa eurot inimese kohta, selles siis igaühele praad koos lisandiga ja jook. Tundus natuke palju toidu eest, mis oli osaliselt söödamatu ning täielikult maitsetu. Ära tulime vastakate tunnetega. Lapsepõlve mälestused on ju toredad, aga hästi süüa oleks veel toredam :D Igatahes jõudsime hiljem autos kokkuleppele, et nälga ka enam ei ole ja keegi ei palunud tanklasse või poodi snäkipeatusele. 
Lemmikul on olemas ka koduleht. See asub aadressil  http://kohviklemmik.ee/et/

Punkte sai see blast from the past järgmiselt: 

                         Arbuusisuhkur               Tupsu               Hermione
Interjöör                  5/10                          4/10                     5/10
Toit                          3/10                          3/10                     3/10
Teenindus               5/10                          3/10                    5/10

Lemmiku keskmine on meie hinnangul ümmargune 4 punkti kümnest võimalikust. 

Menüü

Sealiha seentega 6.50.- (+ 2.- lisandid)

Praetud lõhe 5.50.- (+ 2.- lisandid)

Eskalop "Lemmik" 5.- (+ 2.- lisandid)

Rohuaia kohvik

Üle pika aja on restohundid jälle liikvel. Ja täna külastasime me Rakveres sellist ilusat kohta nagu Rohuaia kohvik. Nagu nimest võib eeldada, asub see Rohuaia tänaval, keskväljaku melust natuke eemal, aga on tõeliselt ilusa interjööriga ja vaikne kohvik, kus on korralik koogivalik ja ulatuslik pitsamenüü, lisaks mõned praed, eelroad ja magustoidud. Pitsad on seal muide õhukese põhjaga ja pigem krõbedad, mitte rohkemlevinud ameerikapäraselt tainased. 
Meie saabusime Rohuaeda kolmekesi kella viie ajal teisipäeva õhtul. Rahvast polnud palju, aga tühi ka ei olnud. Keegi ei hakanud seekord eelroogadega aega raiskama, pilk liikus otse pearoogadele. Õnneks oli pärast tänu sellele ruumi veel kooki ja kohvi nautida :) 
Meie tellisime seekord Caesari pitsa, mis nägi esmapilgul välja nagu pannkoogi peale pandud salat, aga maitse oli kuuldavasti mõnus. Seakarbonaad Coleslawi salati ja Hasselbacki kartuliga oli toitev, aga natuke segadusseajav praad. Kapsasalat oli nii hea, et kartul tundus täitsa üleliigne, oleks rohkem kapsast tahtnud hoopis. Ja kastmega on keegi veidi metsa pannud selle prae juures. Nagu lihatut guljashi oleks keegi suure kulbiga taldrikule virutanud. Liha see eest maitses mmmmm kui hästi. Tursafilee köögiviljade ja tar-tar kastmega tekitas tõsise arutelu selle üle, kuidas need köögiviljad õigupoolest valmistatud on. Kõik oli kuidagi pooltoores ja maitsestamata, et äkki on grillitud... Supertervislik ilmselt igatahes :) Ja porgandile selline poolkõva ja soolatu seisund isegi sobib, see maitseb niigi hästi. Kala kohta ei tulnud ühtki kaebust, ilmselt oli siis nämma. 
Koogilett oli nii kena, et lausa raske oli otsust langetada. Meie valikuks said martsipanikook, šokolaadi-karamellikook ja Brita kook. Külluslikud ja magusad kõik, keegi ei osanud kurta. No kui, siis oli Brita ehk natuke liiga vahukoorene ja külluslik olnud isegi :) Ärge seda siis iiri kohviga tellige, vahukoorene kohv ja vahukoorene kook annavad kokku väga diabeedimaitselise kombo :)
Hinnad on supermõistlikud: üle kümneeurost arvet on juba päris raske välja pigistada, isegi koos koogiga. Kolme peale maksime ehk tibakese üle kolmekümne euro, aga selles hinnas on ka paar klaasi majaveini ja päris mitu kohvi. Ikkagi väga mõistlik. Kui enne kella kaheksat on tahtmine Rakveres kusagil istuda, siis meie igatahes soovitame!
Koduleht on sellel paigal ka täitsa olemas ja veel väga ülevaatlik. Isegi menüü saab enne üle vaadata ja paremad palad välja valida. Või toidu hoopis koju tellida! :) Nende leht asub aadressil  http://www.rohuaiakohvik.ee/et

Aga punktid jaotusid selliselt: 

                      Arbuusisuhkur              Tupsu             Hermione
Interjöör              10/10                        9/10                   8/10
Toit                       8/10                         7/10                   7/10
Teenindus            8/10                         8/10                   8/10

Mis teeb keskmiseks hindeks tugeva  8.1 punkti. Restohunt soovitab!

Caesari pitsa (väike) 3.-

Seakarbonaad Coleslawi salati ja Hasselbacki kartuliga 6.70.-

Tursafilee köögiviljade ja tar-tar kastmega 8.70.-

Koogivalik

Martsipanikook, mustikakook ja kaks lattet.

Brita kook

Cappucino ja tükk šokolaadi-karamellikooki.