Meat Market

Kuhu minna Tartus, kui tähistamist vajab üks sünnipäev, aga kõht on ka kenakesti tühi, tahaks tunda end peenelt, aga mitte maksta poolt kuupalka miksroskoopilise tükikese Foie Gras' eest? No meie valisime Meat Marketi. And here's how it went: 
Mul oli millegipärast meeles, et see söögikoht asub Raekoja Platsi ääres. Seega, oli meil paar minutit segadust ja muret ning mobiilset guugeldamist. Aga kätte leidsime. Ega ta tõesti kaugel ka ei olnud. Otse Tsink Plekk Pange vastas, Küütri tänaval. Mõnus vaikne, aga lihtsasti ligipääsetav koht. 
Minu esmamulje oli automaatselt suurepärane, sest kui me sisse astusime, ootas meid peaaegu uksel kelner koos kahe väga hõrgutava välimusega joogiga. Kahjuks need siiski ei olnud meile. Aga esmamulje oli selleks ajaks juba loodud :D 
Ma kujutasin iseenesest seda kohta kuidagi suuremana ette. Vist sellepärast, et nimes on sõna market ja turud on alati suured kohad. Istuma pandi meid otse akna alla, mis oli nunnu. Lauda, mis oli sellise suurusega, et üksinda oleks selle taga mugavam olnud, ja toolidele, mis olid plastikust. See polnud väga nunnu. Midagi ei juhtunud, aga mina näiteks ei julgenud end liiga palju liigutada. Teate küll, plastik ei ole alati kõige usaldusväärsem. 
Menüü oli asjalik, kuigi minu kujutluses oleks võinud erinevaid liha- ja grilliroogi isegi rohkem olla. Kui juba Meat Market, olgu siis ikka suurelt ja selgelt! Valimine oli kõigest hoolimata keeruline: kas veis või lammas? Kana või part? Kas lambašašlõkk maitseb ikka korralikult ja kasukaselt, või on see rohkem äädikamarinaadi-maitseline? Ja nii edasi. Võtsime pardi ja lamba, kumbki magustoidu ka. 
Alguses oli juttu nii palju, et ei pannud tähelegi aja möödumist. Lõpuks hakkas pilk aina enam kööiuksele liikuma. Kas juba..? Ma ei ütleks, et ooteaeg meeletult pikk oli, kella unustasin ma ka vaadata, aga natuke rahutuks tegi küll. Samas, ma olin ka üsna näljane. Ja ega grill ei ole midagi, mida tagant saab kiirustada :) 
Kui toit saabus, oli see igal juhul ootamist väärt. Ideaalselt küpsetatud, mõnusalt maitsestatud, mahlane ja suussulav... Ma jäin igati rahule oma valikuga. Leeni kiitis muidugi omakorda parti, mis oli samuti imehea olnud, kuigi pool taldrikut oli täis suuri salatilehti, mis natuke müstiliseks kogu selle kompositsiooni tegid. 
Magustoitudeks olid meil Creme Brulee ja Tiramisu, mis mõlemad väga head olid. Üldse, pean ma tunnistama, läheb kogu see kiitmine siin igavaks juba. Aga kritiseerida ka väga midagi ei oska. Kõik oli maitsev, teenindus oli sõbralik, käidi isegi keset einet uurimas, kas kõik on hea. Kui mul suu parajasti pungil lammast täis poleks olnud, oleksin ma ilmselt ka midagi asjalikku suutnud vastata :D 
Poolteist tundi veetsime efektiivselt ära, kummalgi läks pea 20 eurot selle eine peale, aga sünnipäev sai mõnusas õhkkonnas tähistatud ja kurta pole midagi. Kui lihaisu peal on ja te parajasti Tartus asute, siis astuge aga lihaturule sisse. Hinnad on meiesugustele noortele ehk tiba soolased, aga selle raha eest saab ka väga head taset nautida. Kokteile on neil menüüd ka päris mitut erinevat sorti, nendeni me eile kahjuks ei jõudnudki. Mina olin nimelt roolis ja Leeni usaldab ainult seda alkoholi, mis on pruulikojast läbi käinud :D 

Arve tuli meil kahe peale kokku 36 eurot, punktid jagasime aga selliselt: 


                                  Arbuusisuhkur                      Lothleg
Interjöör                             8/10                                9/10                     
Toit                                   10/10                               9/10
Teenindus                          9/10                                9/10

Keskmine hinne seega täpselt 9 punkti. Meile meeldis! 

Lambašašlõkk kartulilootsikutega (13.-)

Pardi confit (9,5.-)

Tiramisu hoidis (4,5.-)

Creme brulee (4.-)

Slaavi köök - 12 kuud

Käisime täna Rakvere oma vene restoranis. Kõhud olid päris korralikult tühjad, varasem luure andis põhjust kõrgeteks lootusteks. Noohhh, muljeid oli seinast seina. 
Saabusime kella kolme ajal, peale meie oli restoranis veel paar laudkonda, üsna mõnus ja rahulik. Armas oli, et meid kohe saabumisel tervitati ning menüüd tulid ka jalamaid. Valik oli asjalik, hinnad väga-väga mõistlikud. See tähendab siis seda, et need olid üllatavalt odavad :D
Mina tellisin potiroa sealiha ja metsaseentega, minu kaaslane aga seljanka ja pelmeenid. Kummalegi üks keefir ka. Ma tunnistan, et kuna ma eelrooga ei tellinud, oli leivakorvi sisu minu jaoks suur pettumus: kahvel ja nuga, mida meil kummalgi vaja ei läinud, ja neli viilu poolkõva leiba. Meh. 
Esimesena saabus lauda seljanka. Mõnusalt tummine supp, lusikas oleks ilmselt püsti jäänud sellesse, kui sel oleks aega olnud paigal seista :D Minu kaaslase jaoks veidi liiga piprane, aga minu jaoks oli see täi-es-ti ideaalne. Krehvtine ja paks ja toitev. Muidugi kuulsin ma, et seljankas ei tohiks tegelikult kartulit üldse olla, seega oli see natuke nagu petu-seljanka.
Keedetud pelmeenid ulpisid meie üllatuseks leemes ja nägid välja nagu pelmeenisupp. Aga olgu kohe ka öeldud: leem oli väga maitsev olnud, pelmeenid olid kohapeal valmistatud ja kuigi mu õrna maitsemeelega kaaslane kurtis soola liigkasutuse üle, jäi ta kokkuvõttes oma toiduga rahule. 
Minu potiroog saabus lauda lausa särisevana, see oli külluslik, seenene, juustune ja toitev. Ma oleksin ehk natuke rohkem... Niiskust tahtnud :D Kartul-porgand olid üsna kuivad ja oleksid vajanud mingit kastet või efektiivsemat jooki kui keefir. Aga ma ei kurda, kõhu sai täis küll. 
Just siis, kui me arutasime, kas me tahame magustoitu ka, ja kas see magustoit võiks olla vareenikud, saabus teenindaja ning viskas meid arvega. Üsna piltlikult. Kui sa tavaliselt ootaksid, et teenindaja tuleb, koristab nõud, küsib, kuidas maitses... Ja ehk pakub midagi veel, siis tema pillas sõnatult meie arve laua keskele ning läks koristama. 
Me ausalt arvasime, et sulgemisaeg on käes, kuigi oli reedene päev ja kell oli neli. Kui kõik laudkonnad vaikselt lahkuvad ja teenindaja harjaga su jalgealust pühib, tekivad sul paratamatult kahtlused. Tegelikult nad ilmselt ikka ei sulgenud. Või ma ei tea ka, vareenikuid me nii asjalikult nühkivalt-pühkivalt teenindajalt küsima ei hakanud, maksime oma arve ja ei jäänud ootama, millal ta tolmuluua ja des-vahendid välja otsib. 
Kokkuvõtteks: päris kena väike koht Rakvere kesklinnas. Hinnad on enam kui taskukohased, meie arve oli kahe peale kokku 13 eurot ja mingid jubinad. Not bad. 

Meie hinnang sellele restoranile on järgmine: 

                                       Arbuusisuhkur                  Pirbir
Interjöör                             6/10                                5/10                     
Toit                                      8/10                                7/10
Teenindus                           6/10                               6/10

Keskmiseks seega 6.3 punkti. Nagu ma ütlesin: not bad.