Sweet Rosie

Saabusime sellesse... Sõnulseletamatusse toitlustusasutusse laupäevasel pärastlõunal. Väljast jätab Sweet Rosie tõeliselt toreda mulje. Üsna stiilipuhas iiri pubi. Muidugi: üldjoontes oleks ta ilmselt efektsem ja asjalikum pubina. Tuleks sõpradega õhtul, istuks leti äärde pukile ja luristaks tumedat õlut. Ilmselt oleksin ma sellist kogemust oluliselt rohkem nautinud. Ausalt. Minge Sweet Rosiesse jooma. Ärge söögiga vaevuge. See õnnemäng ei tasu ära. 
Aga kõigest järjekorras: teenindus oli üsna sujuv ja ladus. Ehk veidi kaua venitati käikude vahel mustade nõude koristamisega, aga ei midagi hullu. Menüü oli pikk ja põhjalik, tüüpilist pubitoitu täis, aga kahtlemata toitev. Tellisime ahjulõhe juurviljawokiga ning sea ja seened. Magustoiduks creme brule ja jäätisekokteili. 
Praadide ooteaeg oli üllatavalt pikk. Või olid meie kõhud üllatavalt tühjad. Igatahes oli lõpuks mulje, et kõigil on juba toidud käes, aga meil ikka veel pole... Kui praed lõpuks saabusid, siis olid tulemused vastandlikud. Minu lauanaabri ahjulõhe oli tõesti õrn ja maitsev, kartulipUDRU (just selline oli kirjapilt menüüs) jättis värske mulje. Ta oli tõesti päris rahul. Ja mina olin tõesti päris kade, sest minu siga seentega oli lihtsalt kurb. Kartulipudru (ma vihastan juba selle kirjapildi pärast, ausalt) oli mikros soojendatud ja koorikuks kuivanud. Sealiha oli taaskord Eesti söögikohtadele kohaselt lõigatud paberõhukeseks ja lisaks veel õhemaks haamerdatud. Ja siis oli kokk seda vaest lihaviilakat veel tõelise vihaga kuumutanud. Ma ei saa aru, mis allergia on toidukohtadel normaalsete lihatükkide vastu, mille küspsustastme suhtes ka klient kaasa saaks rääkida. 
Põnevam osa saabus koos magustoiduga. Jäätisekokteil oli aus, isegi kui tiba vesine. Aga sellist creme bruleed nagu täna, ei ole ma mitte kusagil saanud. Ma ei tea, kas ma olen terve elu selle desserdi põhimõttest valesti aru saanud, ja ta peabki selline võine ja kleepuv ja kõva olema aga... Kui seda maagilist magustoitu lusikale võtta ja lusikat raputada, siis see maha ei kukkunud. Toidusõjas üsna kasutu kraam :D Kokkuvõttes leppisime me kokku, et see creme brulle oli praktiliselt Voimix suhkrukoorikuga :D
Neil on koduleht ka:  http://sweetrosie.eu/pub/

Meie panime punkte nii: 

                                     Arbuusisuhkur                 Hambahaldjas
Interjöör                              8/10                                   9/10
Toit                                      5/10                                   7/10
Teenindus                          6/10                                    7/10

Keskmine hinne Sweet Rosiele 7 kümnest.

Ahjulõhe juurviljawokiga 7.90

Siga ja seened 6.90

Creme Brule 3.00

Jäätisekokteil 2.60

 

Kohvik Lemmik

Kui seigelda Ida-Virumaal, Narva ja Narva-Jõesuu kandis, siis on söögikoha leidmine ühtaegu lihtne ja keeruline. Narvas jääb esmapilgul silma MäkDoonalds ja paar hotellirestorani.  Üks on meie maitsele liiga lihtne, teine liiga keeruline :D Statoile on, aga kabanossid tundusid reisivatele hundikestele kuidagi eriti lameda toiduvalikuna. Oleks me oma tulevikku ette näinud, oleksime vist siiski Statist mõned joogid-salatid-võileivad haaranud ja pikniku teinud. Tõesti, linna me ei tunne ja tulnud olime ka täiesti ettevalmistamata, ehk leidub Narvas peidetud gastronoomiapärle?
Narva-Jõesuus on posu spaasid, millel kahtlemata ka restoranid küljes. Mitte meie, lihtsate reisisellide, jaoks. Lõpuks koperdasime täitsa juhuslikult sellise kohviku otsa, millel nimeks Lemmik. Ja julge hundi rind on teadagi rasvane. Või nagu sel juhul: haavleid täis.
Juba sisenedes tervitas meid tõelise maalähedase külapubi fiiling. No mulle meenusid kohe lapsepõlvest ajad, kui isa mind üheksakümnendatel sarnastes kohtades alati naturaalse šnitsli ja Solo segumahlaga kostitas. Eriti see segumahl tuli mulle meelde, kui ma enda ümber ringi vaatasin. No nii üheksakümnendad, et ma ausalt oleksin eeldanud sellest ajast muusikat mängimas. Oleks asja palju usutavamaks veel teinud. 
Tellisime esialgu praed: eskalopi, sealiha seentega ja praetud lõhe ning jätsime õhku võimaluse, et tellime hiljem ehk magustoiduks pannkookegi. Esimene üllatus: lisandid tuli praele juurde osta kahe euro eest. Et siis ümmarguselt kuueeurosest praest sai kohe kaheksane. Teenindajad olid kärmed, ka toit tuli köögist lauda lausa välgukiirusel. Selle fenomeni põhjus selgus siis, kui olime kahvlid toitu löönud. Teine üllatus: armunud ei olnud keegi selles paigas vististi juba aastaid olnud. Sest ühelgi prael ei eksisteerinud kohe teragi soola, muudest vürtsidest ja maitseainetest rääkimata. Keedukartulid olid hommikul valmis keedetud ja vahetult enne serveerimist mikroahjus kuumaks aetud. See väga spetsiifiline kuivanud kiht oli neil kõigil ümber. Kartulipüree sai kiidusõnu, sest ei olnud vähemast pakist võetud. Seentega sealiha oli maitsetu ja üllatas sellega, et koos seente ja juustuga ei olnud lihale sibulat lisatud. Oleks kohe maitsvam olnud. Kas vene köögis mitte ei jumaldata sibulat ja küüslauku? Praetud lõhe tundus pigem friteeritud ja tilkus õlist. Ainus kaste, mida selle toidukoha kokad tunnustavad, on ilmselgelt ketšup. Millest jääb ilmselgelt väheks. Muide, keedukartuleid ei parandanud ka meeleheitlik ketšupisse uputamine.
Tõeline tagasivaade aegadele, kus söök ei olnud söögikohtades kõige olulisem asi. Peaasi, et kodust välja sai ja seltskonda oli :D Pannkooke me igatahes ei tellinud. Ja keedukartulid jäid meist praktiliselt puutumatult taldrikule. Leib päästis päeva.
Arve oli keskmiselt üheksa eurot inimese kohta, selles siis igaühele praad koos lisandiga ja jook. Tundus natuke palju toidu eest, mis oli osaliselt söödamatu ning täielikult maitsetu. Ära tulime vastakate tunnetega. Lapsepõlve mälestused on ju toredad, aga hästi süüa oleks veel toredam :D Igatahes jõudsime hiljem autos kokkuleppele, et nälga ka enam ei ole ja keegi ei palunud tanklasse või poodi snäkipeatusele. 
Lemmikul on olemas ka koduleht. See asub aadressil  http://kohviklemmik.ee/et/

Punkte sai see blast from the past järgmiselt: 

                         Arbuusisuhkur               Tupsu               Hermione
Interjöör                  5/10                          4/10                     5/10
Toit                          3/10                          3/10                     3/10
Teenindus               5/10                          3/10                    5/10

Lemmiku keskmine on meie hinnangul ümmargune 4 punkti kümnest võimalikust. 

Menüü

Sealiha seentega 6.50.- (+ 2.- lisandid)

Praetud lõhe 5.50.- (+ 2.- lisandid)

Eskalop "Lemmik" 5.- (+ 2.- lisandid)

Rohuaia kohvik

Üle pika aja on restohundid jälle liikvel. Ja täna külastasime me Rakveres sellist ilusat kohta nagu Rohuaia kohvik. Nagu nimest võib eeldada, asub see Rohuaia tänaval, keskväljaku melust natuke eemal, aga on tõeliselt ilusa interjööriga ja vaikne kohvik, kus on korralik koogivalik ja ulatuslik pitsamenüü, lisaks mõned praed, eelroad ja magustoidud. Pitsad on seal muide õhukese põhjaga ja pigem krõbedad, mitte rohkemlevinud ameerikapäraselt tainased. 
Meie saabusime Rohuaeda kolmekesi kella viie ajal teisipäeva õhtul. Rahvast polnud palju, aga tühi ka ei olnud. Keegi ei hakanud seekord eelroogadega aega raiskama, pilk liikus otse pearoogadele. Õnneks oli pärast tänu sellele ruumi veel kooki ja kohvi nautida :) 
Meie tellisime seekord Caesari pitsa, mis nägi esmapilgul välja nagu pannkoogi peale pandud salat, aga maitse oli kuuldavasti mõnus. Seakarbonaad Coleslawi salati ja Hasselbacki kartuliga oli toitev, aga natuke segadusseajav praad. Kapsasalat oli nii hea, et kartul tundus täitsa üleliigne, oleks rohkem kapsast tahtnud hoopis. Ja kastmega on keegi veidi metsa pannud selle prae juures. Nagu lihatut guljashi oleks keegi suure kulbiga taldrikule virutanud. Liha see eest maitses mmmmm kui hästi. Tursafilee köögiviljade ja tar-tar kastmega tekitas tõsise arutelu selle üle, kuidas need köögiviljad õigupoolest valmistatud on. Kõik oli kuidagi pooltoores ja maitsestamata, et äkki on grillitud... Supertervislik ilmselt igatahes :) Ja porgandile selline poolkõva ja soolatu seisund isegi sobib, see maitseb niigi hästi. Kala kohta ei tulnud ühtki kaebust, ilmselt oli siis nämma. 
Koogilett oli nii kena, et lausa raske oli otsust langetada. Meie valikuks said martsipanikook, šokolaadi-karamellikook ja Brita kook. Külluslikud ja magusad kõik, keegi ei osanud kurta. No kui, siis oli Brita ehk natuke liiga vahukoorene ja külluslik olnud isegi :) Ärge seda siis iiri kohviga tellige, vahukoorene kohv ja vahukoorene kook annavad kokku väga diabeedimaitselise kombo :)
Hinnad on supermõistlikud: üle kümneeurost arvet on juba päris raske välja pigistada, isegi koos koogiga. Kolme peale maksime ehk tibakese üle kolmekümne euro, aga selles hinnas on ka paar klaasi majaveini ja päris mitu kohvi. Ikkagi väga mõistlik. Kui enne kella kaheksat on tahtmine Rakveres kusagil istuda, siis meie igatahes soovitame!
Koduleht on sellel paigal ka täitsa olemas ja veel väga ülevaatlik. Isegi menüü saab enne üle vaadata ja paremad palad välja valida. Või toidu hoopis koju tellida! :) Nende leht asub aadressil  http://www.rohuaiakohvik.ee/et

Aga punktid jaotusid selliselt: 

                      Arbuusisuhkur              Tupsu             Hermione
Interjöör              10/10                        9/10                   8/10
Toit                       8/10                         7/10                   7/10
Teenindus            8/10                         8/10                   8/10

Mis teeb keskmiseks hindeks tugeva  8.1 punkti. Restohunt soovitab!

Caesari pitsa (väike) 3.-

Seakarbonaad Coleslawi salati ja Hasselbacki kartuliga 6.70.-

Tursafilee köögiviljade ja tar-tar kastmega 8.70.-

Koogivalik

Martsipanikook, mustikakook ja kaks lattet.

Brita kook

Cappucino ja tükk šokolaadi-karamellikooki.