Sumin

Ma pean alustama ülestunnistusega, et meie restohuntide tiim saabus Suminasse tiba ettevalmistamata. Sest kohe selgus, et iga hetk on seal algamas mälumängu turniir, millest meil tegelikult polnud kavatsustki osa võtta. Kui me saabusime, siis kohti veel jagus, aga juba minutitega olid lauad täis tõsiseid mälumängureid. Ka meile pakuti võimalust osaleda, aga me olime liiga näljased, et mõelda. Kaasamängisime mõttes siiski ja kogusime mõned mõttelised punktidki. 
Aga kohast endast. Asukoht on kena, koht ise jätab vägagi viisaka ja ilusa mulje. Pikad valged kardinad, pehmed sohvad, armas ja lihtne interjöör. Söömiselt tähelepanu just kõrvale ei juhtinud. 
Teenindajaid sebis leti taga neli või viis, kõik olid sellised noored ja ilusad, aga üsna paanikas ilmetega ja terve nende kablutamine jättis üsna kaootilise mulje. Meie lauast käis ühtekokku läbi kolm teenindajat, esimene tõi menüüd, teine võttis tellimuse, kolmas käis nõusid koristamas ja kaks viimast küsisid pidevalt, kas me soovime veel midagi, kuigi meie tellimuses oli päris palju käike. Üsna segane värk. 
Menüüd ootasime umbes viis minutit, võimalust oma soovid valjusti välja öelda ootasime umbes kümme minutit... Ja eelroogi ligi pool tundi. Ooteaeg oli seal küll ulmeline ja nende suur hooplemine kiire teeninduse teemal ajas vahepeal täitsa naerma. Õnneks oli seal see mälumäng, mille jälgimine aitas vahepeal nälga unustada. 
Toit oli üsna seinast seina. Eelroogadeks oli meil kõigil erineva kattega bruschetta, kusjuures mina enda tomati-toorjuustu omalt ei suutnud avastada ühtki silmatorkavat toorjuustukillukest. Veidi basiilikut oleks olnud üsna ideaalne, aga selle peale polnud köögipool vist tulnudki. Peedilehti oli see-eest igal eel- ja pearoal ikka väga silmatorkavat. Meile jäigi häguseks, kas neid sai kusagilt erilise soodukaga või on need lihtsalt koka uusim kinnisidee. 
Pearoaks minule lauda toodud BBQ "Eesti siga" maitses väga äädikaselt, aga oli samas ideaalselt küpsetatud: keskelt just nii mahlane ja roosa nagu mulle meeldib. Lauakaaslase Caesari salat oli aga ilmselt terve liha küpsemise ajal taldrikul vettinud, sest oli üsna nätske ja tuim olnud. 
Magustoiduks toodud koogid... No toorjuustukook, mille ma endale sain, oli üsna kogukas ja kui veidi kummalise maitsega virsikukaste välja arvata, maitses üsna õiglaselt nagu üks keskmine poest soetatud kohupiimakook. Õnneks mitte kuiv, aga samas ka mitte mingi eriline maitseelamus. Koogi kõrval olevad konserveeritud kirsid oleksid vajanud ehk tibakest rummi või midagi muud põnevamat. Lauanaabrite šokolaadikoogid tundusid üllatavalt väikesed, aga uppusid see-eest tõeliselt suurde maasikamoosi merre. 
Maksma jooksime me igatahes letti, sest peale ligi kaht tundi tundus kuidagi eriti õudsena väljavaade veel veerand tundi arvet oodata. Kokkuvõttes... Teenindajad olid ikka väga eksinud ja tekitasid meiesuguses hea isuga hundikestes üsna süüdlasliku enesetunde, kui nad pärast iga käiku küsimas käisid, et kas VEEL midagi või? :D Ohjeedam, lugege oma märkmikku siis või jagage lauad ära, kallid teenindajad! Oli üsna naljakas vaadata küll kõiki neid hirmunult ringisebivaid noori, kellel kõigil nagu mingit selget ülesannet polnudki. 
Noh... Ooteajad olid üle mõistuse ja teenindus oli ülimalt kaheldavad väärtusega, aga samas võib nende plussiks panna täiesti keskmist toitu ja mõistlikkuse piiril balansseerivaid hindu. Noh, et maksad rohkem kui mäkis, aga vähem kui näiteks Tartu Raekoja platsi ümbritsevates kohtades. Keskmiseks kuluks näkku siis 13 eurot kopikatega.

Meie hinnang oli Suminale järgmine: 
                                    Arbuusisuhkur                Lothleg
Interjöör                             8/10                            4/10
Toit                                      7/10                            5/10
Teenindus                           3/10                            2/10

Keskmiseks seega 4.8  

Tomati bruschetta toorjuustu ja salatiga     3.90€

Tuunikala bruchetta toorjuustu ja salatiga     4.60€

Graavlõhe Bruchetta toorjuustu ja salatiga     4.60€

Grillitud BBQ "Eesti siga"     6.90€

Caesari salat kanafileega     4.90€

Koorene küüslaugu-lõhe pasta penne feta juustuga     4.50€

Soe šokolaadikook     3.20€

Toorjuustukook kirsikompoti ja virsikukastmega     2.90€

Taverna

Käisime oma näljastebandega eile esimest oktoobrit tähistamas Tartu pitsa- ja grillrestoranis Taverna. Millegipärast suudavad meie restohundid alati just siis kohale saabuda, kui kõhud lootusetult tühjad on ja seega juhtub vahel suures näljas ületellimist. Nagu seegi kord: saabusime nagu paastulaagrist ja lahkusime ägisedes. 
Üldiselt oleme meiegi siiani sealt ainult pitsasid koju kandnud ja pole menüüle põhjalikumat pilku heitnudki, rahulikust mahaistumisest rääkimata. Seekord võtsime siis kohe rahulikult. Või noh, nii rahulikult kui nälg lubas. Teenindus oli kena ja kepsakas, me polnud veel õieti tagumikke toolile suutnud mahutada, kui menüüd juba lauas olid. Ainus, millele ma mõtlema hakkasin oli, miks Eestis teenindajad menüüd tuues kohe ei küsi, kas ma tahaksin juba alustuseks mingit jooki? Sel ajal, kui ma menüüd siis lappan ja mõtisklen, saaksin oma porterit libistada.. Ideaalis. Ma ei tea, aga pole veel sattunud sellist juhust, kus teenindaja kohe alustuseks midagi juua pakuks. Aga võiks. 
Üldiselt tuli kõik üsna käbedalt lauda, huvitav oli see, et nad kohe nagu ei jõudnud ära oodata, et toit köögist välja saada. Kui viimane inimene lauas veel oma salatit nautis, viidi kiirematel eelroataldrikud nina alt ära ning toodi praed asemele. Ehk oleks võinud ses mõttes isegi tiba vähem kepsakas olla. Oleks jäänud käikude vahel aega ka järele mõelda ja seedida. 
Mingil hetkel soovitaksin ma Tavernal keldrist välja ronida ja oma stuffi uhkelt ja avalikult avalikkuse nina all lehvitada. Ehk: tundsin puudust akendest ja vaatest, kogu see keldri-õhkkond on muidugi lahe, aga päris tore oleks vahepeal aknast linna ja inimesi vaadata. 
Minu teine mure oli pearoaga. Tellisin omale grillitud karbonaadi. Muidugi on osa süüd minul, sest ma tõesti ei öelnud, et eelistan sellist üsna verist liha. Aga ega ei küsitud ka. Ja kui sa tood inimesele põhjalikult läbiküpsenud karbonaadi, siis vaata, et sa tood talle ka söögiriistad, millega sellist lihatükki allutada. Ühesõnaga, nuga ei tahtnud hästi peale pinna kriimustamise midagi teha. Pöörame ikka lihale rohkem tähelepanu! 
Üldiselt oli toit tõesti maitsev ja kaunilt serveeritud. Minu kaaslastele eelroaks toodud Itaalia salatid tundusid tõeliselt värvilised ja põnevad, kuigi ma pole selles toore porgandi värgis eriti kindel. Minu kukeseene-köögiviljasupp maitses mõnusalt, aga ei ületanud kunagi Vassilissas saadud seenesuppi. Kui minu liha-tragöödia välja jätta, tundusid ka pearoad täielikud hitid olevat... Kui aeg desserdini jõudis, oli olemine juba üsna raske, aga väike pokaal puuviljasalatit maitses ülimõnusalt ja värskelt, hoolimata ootamatult hapudest viinamarjadest.. No pun intended. 

Hinnang on meil järgmine: 
                        Arbuusisuhkur                Lothleg
Interjöör                   5/10                           5/10
Toit                            7/10                           9/10
Teenindus                 9/10                           8/10

Keskmine hinne:  7.2/10

Itaalia salat

Kukeseene-köögiviljasupp

Grillitud karbonaad

Lõhepasta

Majakook

Puuviljasalat