Sumin

Ma pean alustama ülestunnistusega, et meie restohuntide tiim saabus Suminasse tiba ettevalmistamata. Sest kohe selgus, et iga hetk on seal algamas mälumängu turniir, millest meil tegelikult polnud kavatsustki osa võtta. Kui me saabusime, siis kohti veel jagus, aga juba minutitega olid lauad täis tõsiseid mälumängureid. Ka meile pakuti võimalust osaleda, aga me olime liiga näljased, et mõelda. Kaasamängisime mõttes siiski ja kogusime mõned mõttelised punktidki. 
Aga kohast endast. Asukoht on kena, koht ise jätab vägagi viisaka ja ilusa mulje. Pikad valged kardinad, pehmed sohvad, armas ja lihtne interjöör. Söömiselt tähelepanu just kõrvale ei juhtinud. 
Teenindajaid sebis leti taga neli või viis, kõik olid sellised noored ja ilusad, aga üsna paanikas ilmetega ja terve nende kablutamine jättis üsna kaootilise mulje. Meie lauast käis ühtekokku läbi kolm teenindajat, esimene tõi menüüd, teine võttis tellimuse, kolmas käis nõusid koristamas ja kaks viimast küsisid pidevalt, kas me soovime veel midagi, kuigi meie tellimuses oli päris palju käike. Üsna segane värk. 
Menüüd ootasime umbes viis minutit, võimalust oma soovid valjusti välja öelda ootasime umbes kümme minutit... Ja eelroogi ligi pool tundi. Ooteaeg oli seal küll ulmeline ja nende suur hooplemine kiire teeninduse teemal ajas vahepeal täitsa naerma. Õnneks oli seal see mälumäng, mille jälgimine aitas vahepeal nälga unustada. 
Toit oli üsna seinast seina. Eelroogadeks oli meil kõigil erineva kattega bruschetta, kusjuures mina enda tomati-toorjuustu omalt ei suutnud avastada ühtki silmatorkavat toorjuustukillukest. Veidi basiilikut oleks olnud üsna ideaalne, aga selle peale polnud köögipool vist tulnudki. Peedilehti oli see-eest igal eel- ja pearoal ikka väga silmatorkavat. Meile jäigi häguseks, kas neid sai kusagilt erilise soodukaga või on need lihtsalt koka uusim kinnisidee. 
Pearoaks minule lauda toodud BBQ "Eesti siga" maitses väga äädikaselt, aga oli samas ideaalselt küpsetatud: keskelt just nii mahlane ja roosa nagu mulle meeldib. Lauakaaslase Caesari salat oli aga ilmselt terve liha küpsemise ajal taldrikul vettinud, sest oli üsna nätske ja tuim olnud. 
Magustoiduks toodud koogid... No toorjuustukook, mille ma endale sain, oli üsna kogukas ja kui veidi kummalise maitsega virsikukaste välja arvata, maitses üsna õiglaselt nagu üks keskmine poest soetatud kohupiimakook. Õnneks mitte kuiv, aga samas ka mitte mingi eriline maitseelamus. Koogi kõrval olevad konserveeritud kirsid oleksid vajanud ehk tibakest rummi või midagi muud põnevamat. Lauanaabrite šokolaadikoogid tundusid üllatavalt väikesed, aga uppusid see-eest tõeliselt suurde maasikamoosi merre. 
Maksma jooksime me igatahes letti, sest peale ligi kaht tundi tundus kuidagi eriti õudsena väljavaade veel veerand tundi arvet oodata. Kokkuvõttes... Teenindajad olid ikka väga eksinud ja tekitasid meiesuguses hea isuga hundikestes üsna süüdlasliku enesetunde, kui nad pärast iga käiku küsimas käisid, et kas VEEL midagi või? :D Ohjeedam, lugege oma märkmikku siis või jagage lauad ära, kallid teenindajad! Oli üsna naljakas vaadata küll kõiki neid hirmunult ringisebivaid noori, kellel kõigil nagu mingit selget ülesannet polnudki. 
Noh... Ooteajad olid üle mõistuse ja teenindus oli ülimalt kaheldavad väärtusega, aga samas võib nende plussiks panna täiesti keskmist toitu ja mõistlikkuse piiril balansseerivaid hindu. Noh, et maksad rohkem kui mäkis, aga vähem kui näiteks Tartu Raekoja platsi ümbritsevates kohtades. Keskmiseks kuluks näkku siis 13 eurot kopikatega.

Meie hinnang oli Suminale järgmine: 
                                    Arbuusisuhkur                Lothleg
Interjöör                             8/10                            4/10
Toit                                      7/10                            5/10
Teenindus                           3/10                            2/10

Keskmiseks seega 4.8  

Tomati bruschetta toorjuustu ja salatiga     3.90€

Tuunikala bruchetta toorjuustu ja salatiga     4.60€

Graavlõhe Bruchetta toorjuustu ja salatiga     4.60€

Grillitud BBQ "Eesti siga"     6.90€

Caesari salat kanafileega     4.90€

Koorene küüslaugu-lõhe pasta penne feta juustuga     4.50€

Soe šokolaadikook     3.20€

Toorjuustukook kirsikompoti ja virsikukastmega     2.90€

Taverna

Käisime oma näljastebandega eile esimest oktoobrit tähistamas Tartu pitsa- ja grillrestoranis Taverna. Millegipärast suudavad meie restohundid alati just siis kohale saabuda, kui kõhud lootusetult tühjad on ja seega juhtub vahel suures näljas ületellimist. Nagu seegi kord: saabusime nagu paastulaagrist ja lahkusime ägisedes. 
Üldiselt oleme meiegi siiani sealt ainult pitsasid koju kandnud ja pole menüüle põhjalikumat pilku heitnudki, rahulikust mahaistumisest rääkimata. Seekord võtsime siis kohe rahulikult. Või noh, nii rahulikult kui nälg lubas. Teenindus oli kena ja kepsakas, me polnud veel õieti tagumikke toolile suutnud mahutada, kui menüüd juba lauas olid. Ainus, millele ma mõtlema hakkasin oli, miks Eestis teenindajad menüüd tuues kohe ei küsi, kas ma tahaksin juba alustuseks mingit jooki? Sel ajal, kui ma menüüd siis lappan ja mõtisklen, saaksin oma porterit libistada.. Ideaalis. Ma ei tea, aga pole veel sattunud sellist juhust, kus teenindaja kohe alustuseks midagi juua pakuks. Aga võiks. 
Üldiselt tuli kõik üsna käbedalt lauda, huvitav oli see, et nad kohe nagu ei jõudnud ära oodata, et toit köögist välja saada. Kui viimane inimene lauas veel oma salatit nautis, viidi kiirematel eelroataldrikud nina alt ära ning toodi praed asemele. Ehk oleks võinud ses mõttes isegi tiba vähem kepsakas olla. Oleks jäänud käikude vahel aega ka järele mõelda ja seedida. 
Mingil hetkel soovitaksin ma Tavernal keldrist välja ronida ja oma stuffi uhkelt ja avalikult avalikkuse nina all lehvitada. Ehk: tundsin puudust akendest ja vaatest, kogu see keldri-õhkkond on muidugi lahe, aga päris tore oleks vahepeal aknast linna ja inimesi vaadata. 
Minu teine mure oli pearoaga. Tellisin omale grillitud karbonaadi. Muidugi on osa süüd minul, sest ma tõesti ei öelnud, et eelistan sellist üsna verist liha. Aga ega ei küsitud ka. Ja kui sa tood inimesele põhjalikult läbiküpsenud karbonaadi, siis vaata, et sa tood talle ka söögiriistad, millega sellist lihatükki allutada. Ühesõnaga, nuga ei tahtnud hästi peale pinna kriimustamise midagi teha. Pöörame ikka lihale rohkem tähelepanu! 
Üldiselt oli toit tõesti maitsev ja kaunilt serveeritud. Minu kaaslastele eelroaks toodud Itaalia salatid tundusid tõeliselt värvilised ja põnevad, kuigi ma pole selles toore porgandi värgis eriti kindel. Minu kukeseene-köögiviljasupp maitses mõnusalt, aga ei ületanud kunagi Vassilissas saadud seenesuppi. Kui minu liha-tragöödia välja jätta, tundusid ka pearoad täielikud hitid olevat... Kui aeg desserdini jõudis, oli olemine juba üsna raske, aga väike pokaal puuviljasalatit maitses ülimõnusalt ja värskelt, hoolimata ootamatult hapudest viinamarjadest.. No pun intended. 

Hinnang on meil järgmine: 
                        Arbuusisuhkur                Lothleg
Interjöör                   5/10                           5/10
Toit                            7/10                           9/10
Teenindus                 9/10                           8/10

Keskmine hinne:  7.2/10

Itaalia salat

Kukeseene-köögiviljasupp

Grillitud karbonaad

Lõhepasta

Majakook

Puuviljasalat

Kuur-Saal

Rakveres Wesenberghi hotelli taga asub selline tore väike söögikoht, mille nimi on Kuur-Saal. Tõeliselt tööinimesele orienteeritud koht, mis on avatud 11.00 - 16.00 ja kus pakutakse mõnusaid koduseid toite hea hinnaga. 
Meie restorallitajad sattusid sinna reedel, 14.09.2012 ja jäime tõeliselt rahule. Töö kiire ja korralik: maksmisest söömiseni kolme minutiga, prae juurde saab salatit ning leiba võtta eraldi letist ja nii palju, kui südametunnistus lubab. 
Menüü muutub iga päev, valida saab suure või väikese prae ja eriliselt soovitaksime me nende karulipüreed, mis on tõeliselt mõnus ja kreemine ning mitte mingi pulbrist tehtud pläga, vaid aus kraam. 
Mahla ja suure eskalopi saab sealt kätte alla viie euro, lisaks siis suur kuhi salatit. Väga tore koht, kui leiad end keset tööpäeva Rakverest ning kõht ulub kurvalt piiritust tühjusest. Kahjuks olime me tol korral tõesti nii näljased, et toidust ei jõudnud enne söömist piltigi teha. Soovitame soojalt igatahes, koht on armas. 

Neil on koduleht ka, see asub aadressil http://www.wesenbergh.ee/kuur-saal/

Hindasime seda asutust aga nii:
                                   Arbuusisuhkur                 Lothleg
Interjöör                           8/10                             6/10
Toit                                    8/10                             7/10
Teenindus                         7/10                             7/10

Keskmiseks seega tugev  7.2/10

Balkan

Tänane valik oli restoran Balkan, kus pakutakse mõnusat Kreeka ja Bulgaaria toitu. Asukoht on sellel kuidagi eriliselt lahe, otse Rüütli tänava alguses ja ainult paar sammu Raekoja platsist. Nad asuvad muidugi teisel korrusel ja see järsk trepp, mis nendeni viib, tundus esmapilgul üsna pelutav. Ruum ise on väike, ainult mõned lauad ja üks tilluke eraldi ruum ilmselt seltskondadele broneerimiseks. Kui me veits peale nelja sisse sammusime, olime me ainus laudkond, kuigi varsti järgnes meile veel paar paarikest. Kuna me ilmselt ka kõge tõsisemalt selle söömisevärgi ette olime võtnud, olime me ka viimased, kes lahkusid. 
Teenindaja oli seal eriliselt tore, jutukas, kärme ja sõbralik. Kohe lust oli seal istuda. Toidud olid põnevad ja mõnusalt maitsestatud. Ainus, kuhu ma veidi soola peale raputasin, oli mu eelroog, grillitud šampinjonid. Aga biifsteek oli mul jällegi superpõneva maitsega ja kenasti mahlane. 
Mulle meeldib eriti, kui rahvuslikes restoranides mängib ka rahvuslik muusika ja see oli Balkanis olemas küll. Ei kriipinud kõrva, ei olnud liiga vali, aga jalga ka tatsuma ei pannud :) Siinkohal pean ma veel üles tunnistama, et see restoran pani mu täielikult unustama, et ma olin ju tegelikult autoga kohale sõitnud... Ja ma olin poole oma porterist juba ära joonud, kui see fakt mu pähe jõudis. Naerda sai enda üle igatahes korralikult :D 
Natuke kummaline oli ehk nende taimedekoratsioonide valik, sest need närbunud ja kuivavad pelargoonid, mis akendel seisid, küll eriliselt meeleolukad ei olnud. Aga üldiselt jäime me oma käiguga täitsa rahule. Kui kaardiga poleks maksnud, oleks ilmselt tippinud ka. Ma olen tegelikult siiani segaduses selle eesti jootraha jätmise poliitika suhtes... Kuidas see ilus käitumine siis õieti oleks? Ja kui ma kaardiga maksan, kas siis saab ikkagi kuidagi tippida või ei? Palun mulle selgitada :D 
Minu vaene kaaslane muidugi kannatas kõige rohkem sealsete suurte portsjonite all, seega näpunäiteid tulevastele põlvedele: enne tellimist tehke kindlaks, kui suurt portsu te õieti tellima hakkate. Mina sain muidugi läbivalt täiesti normaalsed portsjonid, seeni oli eelroas umbes kümme, pearoas kaks hakkpihvi ja peotäis friikaid, magustoiduks kaks õhukest pannkooki. Aga temal jah... Eelroaks vaagnatäis munaputru, pearoaks pott lambahautist, magustoiduks suur pokaal jäätist ja puuvilja :D 
Huvilised võivad kiigata nende lehekülge aadressil  http://www.restoranbalkan.ee/

Joogid ja kolm käiku maksid per persona keskmiselt 19 eurot ja punkte jagasime me järgmiselt: 
                                 Arbuusisuhkur                        Lothleg
Interjöör                        6/10                                      6/10
Toit                                 8/10                                      7/10
Teenindus                     10/10                                     9/10

Ehk kokku  7.7/10

Lett

Kohalik floora

Lahe seinamaaling

Mish-Mash

Grillitud šampinjonid

Teri biifsteek

Lambalihagjuvets

Seesama lambaliha laialilaotatuna

Melba

Palatsinki

 

Vassilissa

Käisime seal kolmekesi eile, 17.09.2012
Aeg oli selline õhtune, kell võis seitse umbes olla, koht ise üsna tühi. Paar klienditeenindajat lippas ringi, aga nende väärtuslikku aega oli päris keeruline saada. Istusime ikka head viis minutit lauas enne kui meile menüüd toodi. Ja siis veel kümmekond minutit enne kui tellimus võeti. Ja enne eelroogi ootasime ühtekokku vist oma 35 minutit, mis meie tühjade kõhtude jaoks lausa piin oli. Keset restorani oli küll kaetud üks pikk peolaud ja peale meie oli veel paar-kolm väiksemat laudkonda ka, aga sellist metsikut viivitust ei selgitanud seegi. See restoranikogemus kujunes tubli 2,5 tunni pikkuseks, sinna sisse siis eelroad, praed ja magustoidud. Maksma lippasimegi lõpuks letti, sest meie restoranibande kolmas liige ei mallanud enam kojuminekut ära oodata. Kõige nõrgem koht oligi teenindus. Muudkui istu ja oota, oota jooke, oota toitu, oota, et keegi räpased nõud laualt ära koristaks... Vahepeal liipas teenindaja lauast mööda, võttis suvalise supikausi kaasa, aga ülejäänud laudkond istus oma mustade nõude taga edasi... Kuidagi hajevil ja aeglane oli kogu värk seal. See sai ka külalisteraamatusse õhtu lõpus kirja pandud :) 
Iseenesest oli täitsa kena koht, kuigi mina võrdlesin seda pidevalt mõttes oma kunagise lemmiku, restoran Rasputiniga ja pidevalt pidin ohates tunnistama, et see aastatetagune lemmik jättis ikka parema mulje. 
Minu õhtu tipphetk saabus kahtlemata koos supiga, milleks oli selline koorene seenesupp ja oleks mu õhtu ainult selle taldrikuga piirdunud, oleksin ma olnud helges taevas. Absoluutne maitseelamus! Ma pole vist kunagi nii head suppi saanud, kui see oli. Seenene, koorene, tagasihoidlikult maitsestatud, et tõelised tähed saaksid särada... Ma armastasin kõike selle supi juures. 
Karbonaad, mille ma sain, oleks võinud see-eest olla natuke rohkem maitsestatud ja natuke vähem läbiküpsenud. Ilmselt minu viga ka, et ma ei maininud tellides, et ma sellist roosakat liha armastan, aga noh... No ega ta halb ka polnud. 
Toit oli üldse selline keskmine. Peale seenesupi oli kõik selline tugev keskmine, kõhu sai täis ja jalutuskäik läbi Tartu õhtu lõpuks kulus päris ära. Me kõik tellisime eelroa, prae ja magustoidu, mina ja L. ka tilgakese alkoholi. Keskmine kulu näkku 16 eurot. 
Netist saab neid kaeda aadressil  http://www.vassilissa.eu/

Ja meie punktid: 

                                 Arbuusisuhkur                    Lothleg
Interjöör                          6/10                                7/10
Toit                                   7/10                                7/10
Teenindus                        4/10                                3/10

Mis teeb keskmiseks skooriks  5.7/10

Interjöör

Heeringasalat

Koorene seenesupp aka õhtunael

Pliinid seene tartari, sibula ja hapukoorega

Koorene pajaroog

Rohke juustuga, nagu näha

Karbonaad

Pavlova

Majakook vaniljekastmega

Yakuza Sushi Bar

Tegelikult käisime me tolles mõnusas söögikohas juba 14. septembril. Ja ma olen seda oma igapäevablogis ka juba kajastanud. Aga aususe huvides panen ka siia: 


Tänane päev tõi minu ja Leeni ellu palju uut ja põnevat. 
Sest lõpuks ometi suutsin ma õigel ajal jalule saada, 
Laias maailmas natuke ringi vaadata 
Ning saabuda kella üheteistkümneks tagasi suure projektiga. 
Noh, kõik on muidugi üldise hariduse huvides 
Ja täiesti ametlik kooliülesanne. 
Kolm restorani, mille me juba tänasega ka välja valisime, 
Ühes juba ära käisime... 
Ja sel ajal, kui mina tarkust kogun ja tööd teen,
Saame me mõlemad veel kõhu ka head-paremat täis :D 

Aga igatahes. Haarasime jalamaid härjal sarvist, 
Valisime tänaseks toidukohaks Yakuza Sushi Bar, 
Mis asub Tasku 4. korrusel, kohe Cinamoni kohal :D 
Hästi tore koht oli, mõnus ja hubane, 
Kiire teeninduse ja jubemaitsvate toitudega. 
Okei, väikeseid äpardusi juhtus ka, 
Teenindja pidi minu tellimuse pärast näiteks kaks korda lauda tagasi tulema, 
Sest noh.. Veiseliha oli otsas. Arenguruumi on alati :) 
Aga meil oli lahe vahelduseks toidukriitikuid mängida, 
Mina sain iga detaili jälgida ja kõige kallal nokkida, 
Mida ma üldiselt väljas süües eriti ei tee. 
Ja see on kindlasti toidukoht, kuhu me Tartus veel tagasi jõuame. 
Sushini me täna ju tegelikult ei jõudnudki, 
Sest kõhud olid jube tühjad ja valisime pigem sellised toekamad praed. 
Aga aega on. 
Ohh, selliseid ülesandeid võiks kohe rohkem jagada. 
Ma hea meelega pühendaks end täielikult sellistele projektidele :D 

Panen teile mõned fotod ka, 
Et te saaksite kadetseda ja omagi sammud Taskusse seada. 
Te peate muidugi vabandama mu mobiili pildikvaliteeti. 
Järgmine kord võtan kindlasti kaamera kaasa :)

No aususe huvides mainin ka selle ära, et kaamerat ma siiski üheski söögikohas välja pole rebinud, telefon on kõvasti rohkem undercover. Ja seega on kõik pildid endiselt tehtud mu kaheldava kvaliteediga mobiilikaameraga. Aga see koht saab meilt mõlemalt igal juhul väga head punktid ja on hetkel meie lemmikpaik Tartus. Hea rahulik ja armas koht, pluss ainuke, mis meid jootraha jätma pani, sest me olime nii vaimustuses sellest :D 
Keskmine kulu näkku 11 eurot, seal sees siis eelroog, praad, magustoit ja joogid. 
Kel suurem huvi tekkis, siis netikodu on neil  http://www.yakuzasushi.ee/

Aususe huvides on siin ka punktiskoor: 
                              Arbuusisuhkur                                  Lothleg
Interjöör                       8/10                                               8/10
Toit                                9/10                                               9/10
Teenindus                    8/10                                               8/10

Mis teeb meie üldiseks skooriks sellele toidukohale 8.4/10

Interjöör

Väljavaade

Miso Shiro

Tori Bento

Karashi Buta

Sweet Sakura Roll

Mango Cheesecake

 

Welcome!

Jälle uus blog, jälle uus algus. Kuna me viimasel ajal väga mugavaks oleme muutunud ja pidevalt erinevaid toredaid restorane oleme külastanud, siis tundus ainus õige variant luua väike restoraniralli blogi. Eestis on ikka igat masti põnevaid restorane ja me oleme nõuks võtnud neid lähemalt uurima hakata. 
Hetkel resideerume me rohkem Tartus, seega on meie peamised sihtmärgid ka üsna Tartu-kesksed. Aga juba on silm peale visatud ka muudele põnevatele söögikohtadele üle Eesti. Vaatame, kui pikalt selline elukorraldus kestab ja kui palju sellelegi blogile siin elupäevi on antud :)

Head isu!