Ainult kilomeetri kaugusel Tallinn-Narva maanteest on jube vahva väike kindlus. Valged kivimüürid, punane katus. Väga efektne. Mingeid erilisi lootusi meil polnudki, lihtsalt väike seiklushimu :)
Meie üllatuseks on kindlus nädalavahetuseti täitsa lahti (laupäeviti isegi kella 21-ni, pühapäeviti 18-ni). Väljas pole mingit piletiinfot, meil polnud aga peaaegu üldse sularaha. Veidi ettevaatlikult me siiski sisenesime. Neil on selline põnev süsteem, et välisuks on lukus, aga kui kella helistada, siis keegi tuleb ja avab. Meile öeldi, et neil on väike restoran, mille külastajatele on majatuur tasuta, kui aga süüa ei soovi, siis lihtsalt majaga tutvumine maksab ühe euro. Vägev. Muidugi viisime end jalamaid menüüga kurssi.
Mina tellisin siia carpaccio (lihtsalt selgituseks: siig on kala :D), kodumaise õunamahla ja kohupiimapontšikud. Minu kaaslased valisid carpaccio, kreemise lõhesupi, kamajäätise ja pannkoogid. Ja veel, mis oli eriti üllatav ja tekitas meie seltskonnas suurt vaimustust, Purtses on muljetavaldav käsitööõlle valik. Ja oma väike pruulikoda! Vägev! Muidugi pidime siis neid ka proovima (kuigi mina tõesti ainult mekkisin, keegi pidi ju ikkagi roolis ka olema).
Maja ajalugu on põnev, kindlasti laske peremehel omale kõike lähemalt rääkida ja küsige küsimusi, ta on tõeliselt vastutulelik selles osas! Ja maja ajalugu on tõesti põnev. Ja natuke naljakas ka kohati :) Aga väike on see ehitis. Just ideaalne, et minna kohe sissetulles restorani, tellida ära om ajoogid ja toidud, siis tutvuda majaga, aga kui alla tagasi jõuad, hakkab toit just parasjagu valmis saama :) Meie nii tegimegi.
Ütlen ausalt, meil pole juba aastaid nii toredat ja head üllatust olnud restoranimaailmast! No et selline väike ja üllatav koht, keset mittemidagit, aga toit on imehea, majarahvas on armas, hoone ise on põnev... ja veel käsitööõlled! :D Mis sa hing veel ihkad!
Carpaccio oli tõeliselt mõnus, õrnalt soolakas, mõnusalt sidrunine (sidruniviilu võis ise kalale tühjaks pigistada, see ei olnud kohustuslik), KUI midagi nokkida, siis oli ehk veidi paigast ära kala ja jääsalati vahekord. Seda kastmeta rohelist oli ehk tibakene palju. Aga see on tõesti detailide kallal nokkimine. Kreemine supp oli TÕELISELT kreemine. Ja tõeliselt toitev. Portsud on üldse väga head - mitte liiga suured, aga kõhud ei jäänud tühjaks ka ainult eelroast ja desserdist.
Minu pontšikud olid korralikud retrokad hõrgutised. Taaskord: ports polnud liiga suur, ehk umbes kuus pontšikut, aga magusaisu sai rahuldatud. Pannkoogihunnik oli küll muljetavaldav. Aga minu lemmik oli vist isegi kamajäätis. Ma muidu restoranis ise jäätist ei telli (ei tellinud seekord ka, seega aitäh mu kaaslasele, kes tõestas, et ma ei käitu targalt), sest noh, jäätis ju. Aga oleks olnud häbiasi, kui see jäätis proovimata oleks jäänud. No nii kamane ja mõnus, eriti koos selle mustikamoosiga, mis selle juures oli! Rõõmuohked tulevad veel nüüdki huultele, kui ma sellele mõtlen :)
Üks mis kindel, me lähme kindlasti sinna veel korduvalt tagasi. Eriti, kuna Purtsel on tegelikult ka oma firmaroog, mida me seekord kahjuks maitsta ei saanud: krõbedad räimed sibulaga kartulikuhjas (millel on 2015. aastast Viru Toidu kvaliteedimärk). Räime pidi uuesti saama hakkama maist-juunist. Siis lähme kindlasti tagasi.
Purtse kindlusel on Facebookis oma leht, see asub SIIN.
Meie punktid tulid seekord sellised:
Arbuusisuhkur Hermione Tupsu
Interjöör 8/10 7/10 8/10
Toit 10/10 8/10 8/10
Teenindus 9/10 8/10 7/10
Meie keskmine hinne Purtsele on seega... 8,1 punkti kümnest! Ülitore, sõitke itta ja minge teel ka Purtsest läbi! Meie tulime sealt muide ära veel kastitäie Purtse õllega.
 |
| Koorene kalasupp |
 |
| Siia carpaccio |
 |
| Kamajäätis mustikamoosiga |
 |
| Pannkoogid |
 |
| Kohupiimapontšikud |
 |
| Meie õllekast |
No comments:
Post a Comment