Paide Plaza

Me käisime Paide Plazas söömas keset oma terve päeva väldanud Järvamaa-reisi. Kuna me väga suurt eeltööd enne söögikohtade osas ei teinud, tundus Pide olevat kõige loogilisem valik. Ikkagi maakonna keskus ja mis veel. 
See reis toimus muidugi aprillis, aga meie toidublogija on laisk ja aeglane :D
Plaza leidmine läks üllatavalt kiiresti. Tulime Ajakeskusest, keerasime kesklinna suunas, paari minutiga olime kohal ja pargitud. Restoran asub teisel korrusel ja sellel on suured-suured aknad, kust on toitu oodates ja süües väga mõnus all ringisebivaid inimesi vaadata. 
No igatahes on see restoran-sushi lounge-ööklubi nagu vaade nõukaaja kirkamatesse hetkedesse. No astud sisse ja suu vajub ammuli: hiigelsuur saal, pikk-pikk lett, kõrged laed... Ja mitte ühtegi inimest :D Mulle see väikese retrohõnguga interjöör isegi meeldis. Tänapäeval ei ehita keegi enam sellist kirikustiilis söögikohta: et kui sisse astud, siis tunned end nii väikse ja tähtsusetuna :D
Igatahes, kõhus olid jube tühjad, tellisime sealiha metsaseenekattega ja broilerifilee ananassi ja juustuga. Hinnad olid mõnusalt mõistlikud. Ootamise ajal silmitsesime aknast linnaelanikke ja laual olevaid kurbi kunstlilli. Endiselt ei saa ma aru, kuidas on võimalik, et kellelgi kusagil tuleb küll geniaalne idee avada toidukoht, isegi menüüd ja asjad saab väljamõeldud, aga sisekujundusse ei oska kohe mitte MIDAGI muud tekitada, kui need odavad Koduekstrast ostetud kunstlilled. Miks, inimesed!?? Pange või pajuoksad lauale. Või võililled, olekski lõbus vaadata. Või tehke legodest maja. Või voltige voodilinast luik. Ideid kui palju. 
Lõpuks jõudsid meie praed lauda. Ja millised praed need olid!! Taldrikud olid suured nagu pesukausid, portsud kuhjas peal... Mul läks tuju kohe rõõmsaks, noh, et nii vähese raha eest saab nii palju toitu :D See rõõm kahanes natuke, kui me kahvlid sisse lõime. Ma oleksin pidanud nende kunstlillede ja nõukaaegse sisekujunduse järgi juba arvama, et tuleb kartulimaitseaine, aga ei arvanud. Tuli küll. Kõik kartulid olid sellega ülepuistatud. Mind tegi morniks. Natuke. Veel mornimaks tegi mind fakt, et dipikaste oli praktiliselt keefirist tehtud ja ei jäänud kartulite külge. Tea, kas köögis oli hapukoor ära lõppenud või ostis keegi kogemata hapukoore asemel hapupiima, aga nii vedelat dippi pole mu silmad enne näinud. 
Nüüd positiivsema poole juurde: portsud olid suured ja toitvad, mitte midagi kohutavat neis ju ka polnud. Nagu vanaemagi kunagi lapsepõlves mulle ütles: kui kõht ikka piisavalt tühi on, siis maitseb iga asi, mis sulle nina alla pannakse. Ühesõnaga, kui te Paides olete, siis võiks Plazasse sisse astuda küll. Juba selle retrohõngu pärast. Ja kelle õrna meelt kartulimaitseaine ja kunstlilled ei haava, see peaks end väga-väga mõnusalt tundma juba. Neil on koduleht ka, selle leiab SIIT.
Meie andsime oma punktid nii: 

                              Arbuusisuhkur                 Hermione
Interjöör                       8/10                                7/10
Toit                               6/10                                5/10
Teenindus                    6/10                                6/10

Keskmine hinne seega 6.3 kümnest võimalikust.

Vaade.

Kanafilee ananassi ja juustuga

Sealiha metsaseenekattega

 



I