Purtse kindlus

Oli pühapäeva hommik. Väljas säras päike, mina olin just lõpetanud öövahetuse tööl, aga ilm oli lihtsalt nii ilus, et koju magama minna olnuks patt. Seega ajasime kokku oma usaldusväärse restohuntide kamba ja suundusime linnast välja. Käisime Peipsi ääres, uudistasime Jõhvit ja nautisime lihtsalt ilusat ilma. Jõhvist Rakvere poole kulgedes tuli mulle äkki täiesti ootamatu idee keerata paremale ja visata pilk peale ka Purtse kindlusele. Ma olin seal kunagi öisel ajal käinud, aga päeval ei olnud. Keerasimegi siis sinnapoole.
Ainult kilomeetri kaugusel Tallinn-Narva maanteest on jube vahva väike kindlus. Valged kivimüürid, punane katus. Väga efektne. Mingeid erilisi lootusi meil polnudki, lihtsalt väike seiklushimu :)
Meie üllatuseks on kindlus nädalavahetuseti täitsa lahti (laupäeviti isegi kella 21-ni, pühapäeviti 18-ni). Väljas pole mingit piletiinfot, meil polnud aga peaaegu üldse sularaha. Veidi ettevaatlikult me siiski sisenesime. Neil on selline põnev süsteem, et välisuks on lukus, aga kui kella helistada, siis keegi tuleb ja avab. Meile öeldi, et neil on väike restoran, mille külastajatele on majatuur tasuta, kui aga süüa ei soovi, siis lihtsalt majaga tutvumine maksab ühe euro. Vägev. Muidugi viisime end jalamaid menüüga kurssi.
Mina tellisin siia carpaccio (lihtsalt selgituseks: siig on kala :D), kodumaise õunamahla ja kohupiimapontšikud. Minu kaaslased valisid carpaccio, kreemise lõhesupi, kamajäätise ja pannkoogid. Ja veel, mis oli eriti üllatav ja tekitas meie seltskonnas suurt vaimustust, Purtses on muljetavaldav käsitööõlle valik. Ja oma väike pruulikoda! Vägev! Muidugi pidime siis neid ka proovima (kuigi mina tõesti ainult mekkisin, keegi pidi ju ikkagi roolis ka olema).
Maja ajalugu on põnev, kindlasti laske peremehel omale kõike lähemalt rääkida ja küsige küsimusi, ta on tõeliselt vastutulelik selles osas! Ja maja ajalugu on tõesti põnev. Ja natuke naljakas ka kohati :)  Aga väike on see ehitis. Just ideaalne, et minna kohe sissetulles restorani, tellida ära om ajoogid ja toidud, siis tutvuda majaga, aga kui alla tagasi jõuad, hakkab toit just parasjagu valmis saama :) Meie nii tegimegi.
Ütlen ausalt, meil pole juba aastaid nii toredat ja head üllatust olnud restoranimaailmast! No et selline väike ja üllatav koht, keset mittemidagit, aga toit on imehea, majarahvas on armas, hoone ise on põnev... ja veel käsitööõlled! :D Mis sa hing veel ihkad! 
Carpaccio oli tõeliselt mõnus, õrnalt soolakas, mõnusalt sidrunine (sidruniviilu võis ise kalale tühjaks pigistada, see ei olnud kohustuslik), KUI midagi nokkida, siis oli ehk veidi paigast ära kala ja jääsalati vahekord. Seda kastmeta rohelist oli ehk tibakene palju. Aga see on tõesti detailide kallal nokkimine. Kreemine supp oli TÕELISELT kreemine. Ja tõeliselt toitev. Portsud on üldse väga head - mitte liiga suured, aga kõhud ei jäänud tühjaks ka ainult eelroast ja desserdist. 
Minu pontšikud olid korralikud retrokad hõrgutised. Taaskord: ports polnud liiga suur, ehk umbes kuus pontšikut, aga magusaisu sai rahuldatud.  Pannkoogihunnik oli küll muljetavaldav. Aga minu lemmik oli vist isegi kamajäätis. Ma muidu restoranis ise jäätist ei telli (ei tellinud seekord ka, seega aitäh mu kaaslasele, kes tõestas, et ma ei käitu targalt), sest noh, jäätis ju. Aga oleks olnud häbiasi, kui see jäätis proovimata oleks jäänud. No nii kamane ja mõnus, eriti koos selle mustikamoosiga, mis selle juures oli! Rõõmuohked tulevad veel nüüdki huultele, kui ma sellele mõtlen :) 
Üks mis kindel, me lähme kindlasti sinna veel korduvalt tagasi. Eriti, kuna Purtsel on tegelikult ka oma firmaroog, mida me seekord kahjuks maitsta ei saanud: krõbedad räimed sibulaga kartulikuhjas (millel on 2015. aastast Viru Toidu kvaliteedimärk). Räime pidi uuesti saama hakkama maist-juunist. Siis lähme kindlasti tagasi. 
Purtse kindlusel on Facebookis oma leht, see asub SIIN. 

Meie punktid tulid seekord sellised: 

                         Arbuusisuhkur               Hermione            Tupsu
Interjöör                  8/10                            7/10                   8/10
Toit                        10/10                           8/10                   8/10
Teenindus               9/10                            8/10                   7/10

Meie keskmine hinne Purtsele on seega... 8,1 punkti kümnest! Ülitore, sõitke itta ja minge teel ka Purtsest läbi! Meie tulime sealt muide ära veel kastitäie Purtse õllega. 

Koorene kalasupp

Siia carpaccio

Kamajäätis mustikamoosiga

Pannkoogid

Kohupiimapontšikud

Meie õllekast

Korsten, Armastus ja Hea Toit

Õnneks oli meil laud tükk aega ette broneeritud, sest kui me laupäevasel õhtul kohale jõudsime, oli maja täis. Korstnas ei ole just palju ruumi, lauad on üsna ligistikku, aga neid ei ole märkimisväärselt palju. Ja kõik olid täis. 
Esimesena üllatas, kui vali sumin ruumis oli. Kui hästi kuulata, siis vist oli mingi taustamuusika ka kusagilt ümisemas, aga peamine oli siiski jutuvada, kusagil köögis ja baaris pidevalt kukkuvad asjad, kõrvallaudades purustatavad nõud ja muu selline :) Mõnes mõttes hea, jõudsime omavahel arutada, et ei pea restorani tulles pidevalt sosistama ja hästi sirge seljaga istuma. Natuke selline lounge'ilik tunne jäi pigem. Samas, kokteilimenüü oli olematu. Äkki oleks pidanud ise teadma ja küsima ja oleks tehtud küll? Ei tea. Oskan nii palju öelda, et jääkohvi neil ka menüüs ei olnud, aga kui ma küsisin, siis sain küll. Ja see oli heaaaaa. Meil kulus tüdrukutega neid ikka oma viis tükki õhtu jooksul. Soovitan. Küsige, tõesti väärt kraam. 
Teenindus oli okei. Sõbralik. Kui meie laudkond teenindajale meelde tuli nii öelda :) Vahepeal oli küll väga pikki pause, kus keegi laua juurde ei jõudnud. Oma tühjade eelroataldrikute taga istusime me ka pool igavikku. Ja põnev infokild: mitte ükski käik ei tulnud nii lauda, et kõik oleksid saanud korraga sööma hakata. Ikka tuli paar rooga, siis oli väga-väga pikk paus ja siis tulid ülejäänud. No niiviisi, et esimesed ootasid viisakusest oma jahtuvate toitude taga kuni teised viisakalt loa andsid sööma hakata :D Aga üldiselt ei olnud teenindajale viisakuse kohapealt midagi ette heita. Naeratas, ja viitsis rääkida ja soovitada.
Proovisime kõik kõike. Noh, et kui keegi portsu kätte sai, siis ikka saatis ringile. Eelroogadest olid meie kõigi lemmikud kalmaarirõngad. Yum!! Mina tellisin trühvliraviooli, milles ma ei tuvastanud küll mitte mingit trühvlit, aga raviool ise oli mõnus. Seal sees oli selline voolav munakollane ja palju ricottat ja... Ma ei pettunud just, aga ootasin ehk terake enamat just selles trühvlivallas :) Pastad on Korstnas muide kõik kohapeal tehtud! Ja tõesti pasta ise oli alati väga mõnus: siidise tekstuuriga ja al dente, täpselt nagu peab. Veel tellisime eelroogadest singivaagna. See oli selline korralik alusetäis sinki ja oliive ja tomatit ja... Menüüs oli kirjas, et sobib kahele jagamiseks, aga meil jätkus viiele proovimist ja nosimist. 
Pearoogadest tellisime kaks mereanni pastat, kus pasta oli väga hea, mereande oli silmale vaatamiseks ka korralikult, aga millegipärast polnud kohe üldse seda merelist maitset. No proovisime, mis me proovisime, aga väga lahjaks jäi. Väike kalaleem oleks ära kulunud sinna. Või midagigi. Ja üks põnev väike infokild veel: menüüs on tegelikult kirjas spagetid värskete mereandidega. Need küll spagetid ei olnud, mis taldrikule jõudsid. Mitte, et see tohutu miinus oleks, sest nagu juba öeldud sai, pasta oli hea, lihtsalt huvitav :) Seenepasta oli selle eest väga-väga seenene ja hõrk. Tõesti, hea pasta, palju seeni, tugev maitse: win! Peale pasta tulid lauda veel vasikamaks ja siga&parma. Vasikamaks oli üks minu selle õhtu suurtest lemmikutest! Õrn, hõrk, hästimaitsestatud... Kohe aru saada, et üks nende firmaroogadest ja kokad teevad seda tihti, see oli vägagi täiuseni lihvitud :) Parmaga siga oli õrn ja mahlane. Aus ja toitev roog, mis kadus kiiresti. Jäi ehk natuke teiste põnevamate roogade varju, aga kritiseerida polnud selle juures ka suurt midagi. Kui väga nokkida, siis oleks liha vajanud ehk veidi rohkem maitsestamist.
Dessertidest tellisime sidrunikoogi, šokolaadipokaali ja tiramisu. Tiramisusse suhtusin ma kohe ettevaatlikult, sest olen saanud kunagi Roomas maailma parimat Tiramisut üldse ja siiani pole miski seda ületanud. Ei ületanud Korstna omagi. Meeldiv, aga mitte elamus. Ja see oli kakaopulbriga nii tihedalt üle valatud, et tolm kippus süües hingetorru :) Sidrunikook oli mõnusalt happeline ja magus, ideaalne lõpp pikale õhtusöögile. Aga kõigi lemmikuks sai ikkagi šokolaadivaht, mis oli lihtsalt... Hõrk. Kerge, vahune, kreemjas, šokolaadine... Lihtsalt nii dekatentlik dessert. 
Kokkuvõttes: meeldiv õhtu. Mingit suurt elamust me ehk ei saanud, aga üldiselt jäime kõik rahule. Tore koht, mulle meeldis eriti nende interjöör, mis oli mõnusalt vaba, aga eriline. Kui ma Tallinnas elaksin, siis ma kindlasti käiksin seal tihti. Kuna ma ei ela Tallinnas, siis ma kahtlustan, et kui ma teinekord sealkandis söögikohta otsin, siis oleks mul pigem kiusatus midagi uut ja põnevamat proovida. Korstnal on leht Facebookis.
Meie punktid jagunesid igatahes nii: 


                            Arbuusisuhkur      Hambahaldjas       Rosie      Soul       Kriips  
Interjöör                     9/10                       9/10               8/10      8/10       7/10
Toit                              8/10                      7/10                8/10      8/10       7/10
Teenindus                   7/10                      7/10                5/10      7/10       8/10

Korsten, Armastus ja Hea Toit saavad meie restohuntidelt koondhindeks 7,5 punkti 10-st võimalikust. Jei! Minge restorani! :)

Jääkohv (3.-)

Suur Trühvliraviool (8.-)

Parimad Singid Itaaliast (14.-)

Krõbedad Kalmaarirõngad (6,5.-)

Siga & Parma (12.-)

Vasikamaks (10,5.-) ja rosmariiniga kartulid (3.-)

Spagetid värskete mereandidega (12,5.-)

Papardelle seentega (8,9.-)

Šokolaadipokaal (4,9.-)

Sidrunikook (4,9.-)

Tiramisu (4,9.-)

MUM Cafe. Pärnu.

Käisime Pärnu Mum Cafes viiekesi laupäeva lõuna ajal. Kuna on sügis, siis metsikut trügimist ei täheldanud, kuigi päris tühi ka ei olnud. Selline tore lounge'i laadne asi, värviline sisekujundus ja mugavad sohvad. 
Meie probleem oli ilmselt selles, et me saabusime kahes jaos. Kaks inimest jõudis juba lauda istuda ja tellida, kolm saabusid tükk aega hiljem ja jäid siis pikisilmi menüüsid ja toitu ootama. Sellepärast need teeninduse punktid vist varieeruvadki nii palju. Et noh, maja nüüd NII täis ka ei olnud, et teenindaja kolme uut klienti tähelegi ei pane. Hmmhh. 
Mina proovisin nende jääkohvi, mis ei olnud hea. Lihtsalt jääkuubikutega piimaklaas, milles ujusid veidi ebameeldivad kohvisiirupi tükid. Unhappy. 
MUM serveerib vahemerelisi roogasid. Menüü ei ole kilomeetrite pikkune, aga valikut jätkub. Arutelud olid pikad ja põhjalikud. Lõpuks tellisime bruchettad, kitsejuustusalati, lõhesalati, Caesari salati, majaburgeri ja küpsetatud seakaela. Ootaeg ei olnud metsikult pikk, aga mitte ka väga lühike. Dessertidest me MUMis loobusime ja läksime hoopis kõrvalasuvasse legendaarsesse sõõrikukohvikusse. Sest noh... Lapsepõlvemälestused ja kõik see. 
Mina võtsin üle saja aasta väljassüües burgeri. Ja see oli heaaaaa. Ausalt. Suur ja mahlane ja... Mhmhh. Ja kitsejuustusalatid nägid ka väga isuäratavad välja. Bruchettat ma sain maitsta, see oli üsna mõnus, kuigi rebis igemed verele. Mina nägin laua ümber enamjaolt ainult rahulolevaid nägusid igatahes. 
Minu toidupunkte kirub vist ainult see jääkohv alla. Sest noh... Unhappy. 
MUMil on Facebookis leht, kust saab päevapakkumisi jälgida ja menüüd lugeda ja muid asju vaadata. See asub SIIN. 
Aga mis siin ikka venitada. Meie punktid on järgnevad:  

                    Arbuusisuhkur      Tupsu       Hermione     Hambahaldjas        Rosie
Interjöör               8/10               6/10            6/10                   8/10                  8/10
Toit                       7/10               6/10            7/10                   9/10                  9/10
Teenindus            7/10               5/10            6/10                   8/10                  8/10

MUM saab meie näljaste restohuntide karjalt keskmiseks hindeks 7,2 kümnest võimalikust.

Kitsejuustusalat

Vahemerelised bruchettad

Caesari salat

See kurikuulus jääkohv

Lõhesalat

Seakael

Majaburger

 

Kärme Küülik

Me veetsime ühe väga ilusa päikeselise pühapäeva Haapsalus. Ja mis teeb ilusa väljasõidu ideaalseks? TOOIIIITTTTT. Yeah. Nii me siis sööma läksimegi. Kärmesse Küülikusse. Sest see oli nii armas ja jäi meile täitsa tee peale. 
Esiteks: see on üsna tilluke koht. Mitte ainult see, et laudu pole palju ja sul peab õnne olema, et sisse saada (me nägime päris mitmeid, kes tulid peale meid ja keerasid ukselt tagasi), aga see tilluke koht on maksimaalselt laudu täis pakitud. Ma pole kindel, kuidas teenindajad end laudade vahelt taldrikutega läbi pigistavad, kui maja rahvast täis on :D Minusugune suurem inimene seal igatahes küll töötada ei saaks, ma jääksin kinni. 
Igatahes. Meid võeti vastu otse uksel, juhatati garderoobi ja siis lauda. Esimene asi, mis silma hakkas, on see, et süüa tehakse leti taga terve restorani ees. Mulle see täitsa meeldis. Vaatad, kuidas su pitsat tehakse ja kuidas see ahjust välja tuleb. Mmm. 
Menüü on üsna fancy, eelroaks saab valida kaheksajalga või leegitsevaid krevetisabasid (ja ma mõtlen tõsiselt, need pannakse põlema. Meie neid ei tellinud, aga vaatasime vaimustusega, kuidas naaberlauda kaks sellist põlevat taldrikut viidi). 
Mina olin meie seltskonnast ainus, kes eelroa tellis. Ja muidugi oli selleks kaheksajalg. Minu lauakaaslaste lõputuks õuduseks :D Mina olin oma valikuga igatahes väga rahul. Pearoaks võtsin ma metsaseenerisotto. Minu kaaslased valisid metssearaguuga munapapardelle ja pitsa Italiana. Pitsade suhtes peaks küll silmas pidama, et need on üsna suured. Ja üksinda tellides võib tekkida probleeme mao mahutavusega. 
Kõik toidud olid küll väga head. Ja ma lihtsalt pidin ära proovima Kärme Küüliku värske limonaadi. Ma küsisin ja mulle kinnitati, et nad teevad seda kohapeal. Meie võtsime rabarberilimonaadid, aga valida saab ka sidrunimaitselise. 
Kohe pärast meie saabumist hakkas maja kiiresti täituma ja teenindajate tähelepanu hajuma. Arvet läksime juba leti juurde ootama, sest aeg pressis takka. See oli ehk ainuke väike tõrvatilk meepotis. Muidu oli kõik väga tore. 
Arve oli meil kolmekesi 50 eurot. Seal sees siis limonaadid, õlu, suur kann marjavett, üks eelroog ja kolm pearooga. Dessertideks ei olnud kellelgi enam kõhuruumi. Kahjuks. Isu oli küll, aga füüsiline võimekus pani piiri ette. 

Kärmel küülikul on koduleht ka, kust saab nende kontaktandmed, et laudu broneerida (ilmselt eriti nädalavahetustel sügavalt soovituslik) ja menüüd piiluda. Koduleht asub neil SIIN. 

Meie punktid kujunesid selle kogemuse eest järgmiselt: 


                              Arbuusisuhkur          Hermione        Tupsu
Interjöör                        8/10                       7/10              6/10
Toit                                8/10                       8/10              7/10
Teenindus                    8/10                       7/10              7/10

Keskmine hinne Kärmele Küülikule meilt on 7,3 punkti kümnest. Not bad, Küülik, not bad.

Babyback Ribs & BBQ (Rakvere)

Me käisime Rakeres ehituspoodides ja otsustasime lõpuks Rakvere isikliku Babybacki ära testida. Ma olen seda nii kaua teha tahtnud, aga siiani pole kuidagi võimalust avanenud ja... Nüüd me lihtsalt tekitasime võimaluse :) 
Kui meie laupäevasel päeval enne kahte saabusime, oli majas rahvast küll. Neil on nõue, et külastajad ootaksid uksel kuni nad lauda juhatatakse. Me jõudsime vaevalt arutama hakata, et tea, kaua nüüd siis jalalt jalale tammuma peab, kui teenindaja juba tuli. Meieni ta päris ei jõudnudki, mis oli natuke veider, aga jutud said räägitud ja laua saime me ka. 
Menüü on neil lai ja põhjalik. Kõike pitsadest-pastadest kuni BBQ ja grillini välja. Pluss natuke magustoite, piimakokteile ja muud kraami. Kuna kõhud olid tühjad, valisime ikka korralikud lihapraed. Valituks osutusid Alabama Grilled Beef Steak (13.80) ja Grilled Pork Neck (9.90). Mina võtsin oma veisesteigi juurde friikad, minu sõber oma seakaela juurde küüslauguse kartulipüree. Üks huvitav infokild veel: minult küsiti, milline küpsusaste mulle meeldiks. Mina, kes ma eelistan korralikku verist liha, ütlesin rare. No... Tuleb välja, et kuigi Babyback on liharestoran, on neil liha eelküpsetatud (loodetavasti mitte külmutatud? ma ei uurinud) ja rare on selline küpsusaste, mida nad praktiliselt ei saa saavutada :D Noneh... Tõesti, kui mu veis lauda jõudis, siis oli ta pigem medium kui rare, polnud midagi teha. Söödav oli õnneks siiski. Mind pani lihtsalt imestama, miks siis üldse kliendile seda valikut pakkuda?
Toitude laudajõudmine võttis veidi aega, mis oli lootustandev. Kõige hullem, mis restoranis juhtuda saab (kui see just McDonalds ei ole) on see, kui teenindaja su tellimusega kööki läheb ja kohe taldrikutega välja tuleb. Siis on raudselt mikrouun mängus. 
Kui välja arvata see, et mu liha oli soovitust küpsem, ei olnud mul oma praele absoluutselt mitte midagi ette heita. Köögiviljad olid krõmpsud, kartulid olid kuldsed... Kui väga nokkida, siis kaste oli ehk tiba soolane, aga see on tõesti juba meeleheitlik vigade otsimine. 
Minu kaaslane kiitis oma toitu ka taevani. Ja tema püree oli mõnusalt küüslaugune ja nii kreemine, et me alguses natuke vaidlesime, kas see võib pakist olla? Väga tärklisene ja paks selline. Ma küsisin teenindajalt ja mulle kinnitati laia naeratusega, et neil on kõik ikka kohapeal tehtud. No sel juhul... Au Babybackile! Ma ei tea, mis kartuleid nad kasutavad, aga tõesti oli väga külluslik püree. Mitte halb, absoluutselt mitte, lihtsalt mul ei tule kodus kunagi nii siidine ja külluslik :) Võib-olla nad kasutavad koort ja võid? Ma ei uurinud :) magustoidu jaoks ei jätkunud igatahes kummalgi enam ruumi, kuigi piimakokteili oleks muidu võinud luristada küll, lihtsalt et veelgi seda ameerikas olemise tunnet rõhutada.
Teenindus on Babybackis üldse täiesti märkimisväärne. Kõik käib naeratuste saatel, teenindajad viitsivad küsimustele vastata ja uurida, kuidas toit maitseb, kedagi ei jäeta pikaks ajaks tähelepanuta. Ma ei oska isegi ettekujutada, kuidas seda teenindust veel parandada. Järgmine samm oleks vist see, kui teenindaja naeratades terve söömise ajal sul laua kõrval seisaks :D Mul on väga kahju, et mul oli tipiks ainult 1,5 eurot jätta. Lihtsalt ei olnud rohkem sularaha. Järgmisel korral valmistun paremini :)
Ainus, mida me teenindajate puhul täheldasime, kui ühel kahvel maha kukkus, siis ignoreeris terve personal seda tervelt viisteist minutit, enne kui keegi selle üles korjas. Mis oli natuke veider ja tekitas meis juba küsimuse, et kas see nüüd jääbki siis nii... Meie laua kõrvale vedelema.
Koht ise on väga audentne ja ameerikalik. Isegi muusika oli korralik country. Väga stiilipuhas. See ei pruugi olla igaühe cup of tea, aga kuidagi muud moodi ma üht BBQ kohta ette ka ei kujuta. 
Kui kellelgi nüüd suu vett hakkas jooksma, siis tšekkige kindlasti üle nende koduleht, mida näeb SIIT, ja olge targemad kui meie, printige netist omale mõned sooduskupongid kaasa. Mina kavatsen seda küll tulevikus teha.

Me jagasime punkte järgmiselt: 

                                  Arbuusisuhkur                 Stradlin
Interjöör                            8/10                           10/10
Toit                                   9/10                            10/10
Teenindus                       10/10                            9/10

Babyback Ribs &BBQ Rakvere saab restohuntidelt seega keskmiseks hindeks maagilised 9.3 punkti 10-st võimalikust! Vaimustav. Palume aplausi. 

Kurblik ja unustatud kahvel.

Alabama Grilled Beef Steak (13.80.-)

Grilled Pork Neck (9.90.-)

 

Sämmi Grill

Me sõitsime ühel päeval mööda Tallinn-Narva maanteed, ilm oli ilus, kõht oli tühi. Otsustasime Arturi šašlõkibaari sööma minna, aga seal oli selline rahvamass, et me ehmatasime ära. Mis seal ikka, Haljalas on ju uus ja põnev söögikoht (no tegelikult mitte enam NII uus)! Võtsime suuna Sämmi Grilli. 
See on väga hea asukohaga, kohe Haljala ristmiku ääres, paistab maanteelt ilusti silma, aga millegipärast ei on nende parkla enamasti üsna tühi. Meie restohundid ei olnud sinna ka enne eriti sattunud (mina ühe korra olin käinud, mu kaaslane polnud kordagi sinna jõudnud). 
Meie astusime Sämmi juurest läbi ühe kena neljapäeva pärastlõunal, peale meie oli majas paar teenindajat, ilmselt paar köögitöölist ja üks laudkond. Vaikne jah. No aga tööpäev ka. 
Kui mul oli eelmisest korrast meeles, et tuleb ise letilt menüüd võtta ja pärast valimist letti tellima minna, siis praeguseks on olukord muutunud. Või on lihtsalt teenindaja püüdlikum :) Ma olin juba valmis püsti tõusma ja leti äärde minema, kui teenindaja tellimust võtma saabus. Meeldiv üllatus! 
Mina tellisin vee ja Armeenia sealihašašlõki (10.30.-). Minu kaaslane Saksapärase sealiha (8.80.-) ja apelsinimahla. Tema huvitus ka kartulitest. Kui mina tellin väljas käies 99% ajast friikartulid, sest nende puhul on kindel, et sa saad suhteliselt seda, mida eeldad, siis kõigi muude kartulitega tuleb vahel selliseid koledaid üllatusi, et... Ma olen saanud ikka mikrouunis kuumutatud keedukartuleid, pakikartuliputru (no mida??) ja friteeritud ahjukartuleid... No ka seekord tuli välja, et kuigi menüüs on kartulivalik üsna lai (friikartulid, kartulisektorid, küpsekartulid, keedukartulid), siis peale keedukartulite tehakse tegelikult kõik fritüüris. Hea teada.Veider, kui loominguliselt neisse lisanditesse söögikohtades suhtutakse. Kui ma tulen sööma ja maksan selle eest raha, siis nimetage mind naiivseks, aga ma eeldan, et kui kirjas on kartulipüree, siis see ongi reaalselt kohapeal tehtud kartulipüree (mina julgen ainult ühes kindlas kohas püreed tellida, sest ma tean, et seal tõesti tehakse see ise kohapeal). Ja kui on kirjas küpsekartul, siis ma eeldangi, et see on küpsetatud. Ahjus. Ma poleks enne selle blogi alustamist isegi selle peale tulnud, et sellist asja üle kontrollida.
Maja ise mulle väga meeldib. Aknad on suured, valgust on palju, lauad on üsna lähestikku, aga kuna tegelikult ruumi on, siis enamasti on väga privaatne tunne. Me arutasime seda ka, et huvitav, kas suvel ikka lüüakse terrassile lauad lahti, et inimesed saaksid õues istuda. Mis mõnes mõttes kõlab ülihästi, ma tahaksin küll pigem värskes õhus istuda. Samas, kuna see koht asub nii suure maantee ääres, siis ma pole kindel, kuidas see suvel palavas toimiks, kas oleks üsna tolmune ja mürane? Peab ükskord suvel veel testima minema, et oskaks seisukohta võtta :) 
Toitude laudatulek võttis omajagu aega. Mis tegelikult on isegi hea uudis, see näitab, et ei ole mingit ettevalmistehtud liha, mis mikrouunis soojaks lastakse. Kui läheb aega, siis loodetavasti tehakse kõik ikka värskelt tellimise peale. Mis oleks ka normaalne. Leivakorv oli selline kesine, aga joogid toodi lauda nii armsates retrolikes rohelistes klaasides, mis minu arust oli ilus nüanss.
Portsud olid tõesti korralikud. Noh, keegi päris toidukoomasse ei sattunud, aga kõhu sai ikka põhjalikult täis :) Mina nautisin väga oma šašlõkki. See polnud ehk parim šašlõkk, mida ma oma elus saanud olen, aga see oli ikka väga mõnus. Polnud üleküpsetatud ega kuiv, polnud liiga toores, maitsestus oli ka üsna paigas. Ainus, millest ma puudust tundsin: kastet oleks võinud kartulite jaoks eraldi olla. Liha all oli natuke seda vürtsikat armeeniapärast tomatikastet, aga kartulite jaoks jäi seda väheseks ja kogu praad oli sellepärast natuke raske süüa. Kuivaks jäi. 
Minu sõber kurtis, et tema sealiha oli kohati üleküpsetatud. Ja mitte ainult seda, vaid ikka kohati lausa kõrbenud ja ei kõlvanud süüa. Muidu hindas ta oma kogemust täitsa keskmiseks. Üldiselt võib öelda, et me mõlemad jäime oma käiguga üsna rahule. 
Nüüd, teeninduse poole pealt: see teenindaja, kes meilt tellimused võttis, oli kummaliselt passiivne ja natuke külma suhtumisega. Ma olin natukene üllatunud, et kui majas on kaks laudkonda, siis ei ole teenindajal aega isegi väikeseks naeratuseks ja küsimuseks, et kuidas toit oli või... Töö sai tehtud, aga midagi ekstra seal küll juures ei olnud :) Täpselt nii palju, kui minimaalselt vaja. No see tüdruk, kes meie toidud lauda tõi, oli hoopis teisest puust, Suur naeratus näol, kohe tekkis selline mõnus soe õhkkond :) Kahjuks minu kaaslane seda ei näinud, sest tema oli sel ajal nina puuderdamas :) Aga jah, öö ja päev. Kui suure erinevuse annab see, kui sa teed oma tööd naeratusega. See väike "midagi ekstra", mis jääb meelde ja tekitab selle tunde, et tahaks tagasi tulla. 
Muidugi, asukoht on neil hea, toit on aus, kui kedagi menüü täpsemalt huvitab, siis neil on koduleht ka, seda saab näha SIIN. Mina eelistaksin küll pigem Arturit, aga kui seal jälle metsikult rahvast on, siis oleks Sämm minu plaan B :)

Punktid nägid meil seekord välja nii: 

                               Arbuusisuhkur                Stradlin
Interjöör                        8/10                            8/10
Toit                                8/10                            7/10
Teenindus                    6/10                            4/10

Sämmi Grill saab restohuntidelt keskmiseks hindeks seega 6.8

Saksapärane sealiha 8.80.-

Armeenia seašašlõkk 10.30.-

 

Köstri söögituba

Kui reisida Jõgevamaal nii, et Jõgevat praktiliselt ei puudutagi, siis on söögikohtadega natuke keeruline. Kohvikuid, kus jäätisekokteili limpsida, ikka leiab, aga korralikku sooja sööki ei kanna sulle väga keegi ette. No meie olime internetist abi otsinud ja juba teadsime, et Palamusel on väga soodsate hindadega koht, kust saab ka tõhusamat kehakinnitust. 
Üks restohunt oli Köstri juures aastaid tagasi käinud ja jagas meile juba pool päeva ette oma hingehaavu :) Igatahes algasid meie probleemid juba Palamusele saabudes. No tee, mis tahad, ühtki suunavat viita Köstri juurde ei juhata. Me tegime kaks ringi külale peale, no mida pole, on söögikohad. Me olime selleks hetkeks valmis juba ka keldribaariga leppima, kui sealt ainult mingid friikartulid hinge alla saaks :) Muidugi avastasime me siis, kui olime juba oma saatusega leppinud, ja otsustanud, et käime siis muuseumis ja kirikus ära, ostame poest külmi viinereid ja teeme pikniku, et Köstri söögituba asub otse Palamuse kiriku kõrval, muuseumist ümber nurga. Tore küll, aga autost me seda tuvastada ei suutnud, mis tähendas, et meiesuguste põmmpeade jaoks oleks võinud üks väike viidake ikka kusagil olla :) 
Söögituba ise oli väljast täitsa nunnu. Selline madal kõrts, kust loodaks kama ja odrakakku saada :D Sees oli ruumi hirmus vähe ja vaadata seal ka suurt polnud. Oleks võinud ju loota, et kui asukoht on juba selline nagu ta on, majaks ka madal aidalaadne hoone, siis on sees samuti ajaloolisusele rõhku pandud. No kahjuks mitte. Sees ei olnud küll kohe peaaegu mitte midagi, mis oleks meelitanud seal pikemalt istuma. Õnneks oli ilm ilus, andsime tellimused ja istusime õue hoopis. Õues sai Palamuse kirikut vaadata, ninale päikest võtta, ja tutvuda suure plakatiga, kus olid ära märgitud kõiksugused eesti filmide võttepaigad. Jah, ineterjööriga annaks tööd teha veel, kui vähegi võimalust oleks. Eksterjöör oli väga mõnus, kui ainult seda tuult vähem oleks olnud :) 
Tellisime Saksapoiste šnitslid ja miskise köögiviljadega pikitud sealiha. Ja jäätisekokteilid, sest päike paistis ja meil oli suvine väljasõit :) Teenindus oli kiire ja sõbralik, ooteaeg ei olnud ka midagi väga üle mõistuse, lihtsalt kõhud olid jube tühjad. Meil tavaliselt ongi alati kõhud jube tühjad :) Kui portsud lauda saabusid, algasid pettumused. Mul oli kartul täitsa mustaks küpsetatud, ikka kohe MUSTAKS. Šnitslid olid jällegi vähe kuuma saanud, rasv polnud välja küpsenud, lihal oli jube toore peki maitse. Selles, millega olid väga MasterChefilikult kaunistatud taldriku servad, me kokkuleppele ei saanudki. Maitses nagu õietolmuselt ja vahaselt... Aga mesi see nagu kah ei olnud. Igatahes praele see kollane asi midagi juurde ei andnud, oleks võinud ka ära jääda. Ja meie jäätisekokteilid sarnanesid pigem piimakokteilidele. Polnud nad väga külmad ega väga paksud, pigem sellised lurrid. 
Noh, selle kohta, kui vähe raha me maksime, võiks öelda, et sai ikka söödud ka. Aga kas see just söögikoha eesmärk peaks olema... Ilmselt mitte. Mina lubasin suure suuga, et kui teenindaja vähemalt ei küsi, kuidas maitses, siis on ta tark teenindaja ja ma annan teenindusele ühe punkti rohkem :D Kui ta oleks veel hakanud nuga haavas keerama ja uurima, kuidas meeldis, siis... Njah. Igatahes luristasime me oma piimased mahlad ruttu ära ja hiilisime enne minema, kui ta oleks saanud piinlikke küsimusi küsima hakata :D
Kodulehte mina leida ei suutnud. Küll on Köstril ja ta söögitoal oma Facebooki leht, kui kellelgi huvi on. Selle leiab SIIT. 
Punktid kukkusid Köstrile ja ta söögitoale järgnevalt: 

                              Arbuusisuhkur           Tupsu          Hermione
Interjöör*                       4/10                     2/10               5/10                   
Toit                                4/10                     4/10               3/10
Teenindus                     6/10                     5/10               6/10

* Siinkohal on küll interjööriga koos ka eksterjöör ühte patta lükatud, muidu oleks punktid ehk eriti kesised tulnud. Aga sel päeval paistis päike ja sai väljas olla, aga väljas on vaade täitsa armas. 

Köster saab kümnest võimalikust seega hindeks 4.3  
Siinkohal võiks vist tsiteerida õpetaja Lauri ja öelda: kui tervet ei jaksa, siis tee pool. No siin oleks tegemisruumi veel laialt. 

Vaade.

Esmamulje

Šnitsel.

Pikitud sealiha.